X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Eesti majanduse langus kogus kolmandas kvartalis taas hoogu

Puidutööstus
Puidutööstus Autor/allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Võrreldes 2022. aasta sama perioodiga langes Eesti kolmanda kvartali sisemajanduse koguprodukt (SKP) 3,9 protsenti, mis on enam kui selle aasta esimeses pooles, teatas statistikaamet.

Jooksevhindades moodustas Eesti kolmanda kvartali SKP 9,4 miljardit eurot ja suurenes 1,2 protsenti.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp nentis, et kuigi hinnatõus aeglustub jätkuvalt, ei ole majandus sellele vaatamata hoogu juurde saanud.

"Kui teises kvartalis näitas majandus veidi elavnemise märke, siis kolmandas kvartalis kiirenes langus varasemate perioodide tasemele. Langus jätkus nii lisandväärtuses kui ka maksulaekumises," tõdes Müürsepp.

Mittefinantsettevõtete lisandväärtus langes 5,1 protsenti ja finantsettevõtete lisandväärtus 6,5 protsenti. Vastupidisel kursil jätkas valitsemissektor, kui sealne lisandväärtus suurenes 3,6 protsenti. Kõige hoogsamalt edenes mittetulundussektor, mille lisandväärtus suurenes koguni 6,5 protsenti.

Tegevusalade panus SKP kasvu, Ill kvartal 2023 Autor/allikas: Statistikaamet

Tegevusalade lõikes sarnanes majanduse olukord teise kvartaliga. Selgelt tugevaima positiivse panusega majandusse oli kinnisvara valdkonna tegevus. Eelmise kvartali hea käekäik jätkus ka kaubanduses. Tuntava positiivse panusega olid veel põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse ning energeetika tegevusalad.

Suurem osa majandusest on jätkuvalt raskustes

Statistikaameti esindaja selgitas, et kolmandas kvartalis olid suurimaks majanduse pidurdajaks veondus ja laondus, kus olukord halvenes veelgi raskuste tõttu väliskaubanduses.

"Peaaegu sama nõrk on olukord ka töötlevas tööstuses. Lisaks tulid tuntavad negatiivsed panused ka infost ja sidest ning kutse-, teadus- ja tehnikaalasest tegevusest. Mõlemad tegevusalad on sageli olnud Eesti majanduse mootoriteks. Selgelt kannatas lisandväärtus ka ehituses," ütles Müürsepp.

Eratarbimine kolmandas kvartalis veidi kosus, langus aeglustus 2,4 protsendi peale. Enim vähenesid inimeste kulutused muudele toodetele ja teenustele ning rõivastele ja jalatsitele. Olulisemalt langesid kulutused ka kodusisustusele ja -tarvetele, alkoholile ja tubakale ning vabale ajale ja kultuurile. Ainsana kasvasid kulutused eluasemele.

Esimest korda pärast 2022. aasta esimest kvartalit kahanes ka valitsemissektori lõpptarbimine, vähenedes 0,6 protsenti.

Hoolimata keerulistest aegadest on investeeringuid siiski tehtud

Aastases võrdluses suurenesid investeeringud kolmandas kvartalis ligi 10 protsenti. Suurima mõjuga olid mittefinantsettevõtete investeeringud muudesse hoonetesse ja rajatistesse, mis kasvasid koguni 54,5 protsenti. Samas varaklassis suurenesid valitsemissektori investeeringud 17,1 protsenti.

Suurima negatiivse mõjuga olid ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse (–8,9 protsenti) ja transpordivahenditesse (–16,2 protsenti).

"Kui aasta esimeses pooles püsis netoeksport hoolimata rasketest oludest positiivne, siis kolmandas kvartalis importisime 136 miljoni euro jagu rohkem kui eksportisime. Põhjuseks on ekspordi kiirem langus (–12,1 protsenti) võrreldes impordiga (–6 protsenti). Sellega on ekspordi osakaal Eesti SKP-st langenud 2020. aasta esimese kvartali tasemele," selgitas Müürsepp ja lisas, et süveneva kaupade ekspordi languse kõrval pöördus langusesse ka teenuste eksport.

Kaupade väheneva impordi kõrval pöördus kasvule teenuste import, mis suurenes 6,2 protsenti.

Negatiivse mõjuga olid väliskaubanduses nii elektrienergia ning arvutite ja elektriseadmete müük kui ka mitmesugused transporditeenused. Positiivselt panustasid väliskaubandusse reisijate raudteetransport ja arvutiteenused.

SKP muutus Autor/allikas: Statistikaamet

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP vähenes võrreldes teise kvartaliga 1,3 protsenti ja võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga 4,0 protsenti.

Varasem statistikaameti kiirhinnang näitas Eesti kolmanda kvartali sisemajanduse koguprodukti (SKP) languseks 2022. aasta sama perioodiga võrreldes 2,5 protsenti.

Esimese ja teise kvartali SKP aastane langus oli vastavalt 3,2 ja 2,9 protsenti.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: