Neitzel külastas eelmisel nädalal NATO peakorterit Brüsselis ja leidis, et liitlasriikidel pole endiselt omavahel kokkusobivat laskemoona. Ta võrdles praegust olukorda 19. sajandi algusega, kui Prantsusmaa keiser Napoleon purustas Püha Rooma impeeriumi.

"See tuletas mulle meelde lugu Püha Rooma impeeriumi kohta, kuidas nad pidid Napoleonile vastu seisma ja nad ei suutnud siis mitte milleski kokku leppida," rääkis Neitzel. 

Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik oli riik Kesk-Euroopas. Riik loodi juba 962. aastal, kuid 19. sajandi alguseks oli ühtsus täielikult kadunud. 1805. aasta lõpus võitis Napoleon Austerlitzi lahingu ning 1806. aastal lakkas Püha Rooma impeerium eksisteerimast. 

Neitzeli sõnul peab Euroopa hakkama tegutsema, et suudaks vajadusel esimese lahingu võita. Berliinis toimunud kaitsealasel konverentsil hoiatasid ka mitmed Saksa kindralid, et NATO ei pruugi oma idatiival esimest lahingut võita, vahendas The Times. 

Neitzel on Potsdami ülikooli professor. Ta ütles, et võib võtta vähemalt 15 aastat aega, enne kui Saksamaa on sõjaks valmis. Ta juhtis tähelepanu sellele, et riigi vägede arv väheneb. Tema sõnul vajab Bundeswehr juurde raha ja sõdureid. 

Sõjandusekspertide sõnul on Saksamaal ees palju tööd, et pikaajalise relvajõudude alarahastamise tagajärjed ära siluda. Saksamaa elanikkond toetab aga patsifismi ja see on külma sõja järel mänginud olulist rolli Saksa välispoliitikas. Lokkav bürokraatia teeb sõjajõudude moderniseerimise veelgi keerulisemaks. 

Hiljuti tekkis Saksamaal veel ka eelarvekriis ning mõned analüütikud kardavad, et Berliin võib kärpida relvatarneid Ukrainasse. Neitzel ütles, et NATO kõrgemad juhid kahtlevad üha rohkem, kas Ukraina suudab Venemaalt oma alad tagasi võita. 

Soome armee kõrge ohvitser Vesa Valtonen võrdles praegust Ukraina olukorda talvesõja lõpufaasiga. 

1939. aastal tungis NSVL Soomele kallale ning algas teise maailmasõja üks kõige ebavõrdsemaid võitlusi. Soomlaste visa vastupanu tõttu ei suutnud punaarmee põhjanaabrit vallutada. NSVL alustas aga kurnamissõda ning saatis rindele üha rohkem kahuriliha. Lõpuks pidi Soome sõlmima vaherahu. Soome loovutas NSVL-ile suure osa Karjalast. 

"Pidasime üksi vastu 105 päeva. Sõja viimane kolmandik nägi välja selline, nagu praegu Ukrainas. Kurnatus. Meil polnud reserve, teisel poolel olid need olemas," ütles Valtonen.