X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Võrklaev: valitsus jääb õpetajate kolmeprotsendilise alampalgatõusu juurde

{{1701692880000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Valitsus kavatseb esmaspäevase otsusega riigieelarve projekti lisada kaheksa lisamiljonit õpetajate palkade alammäära tõstmiseks. Kuna see ei too aga haridustöötajatele suuremat kui kolmeprotsendilist alampalgatõusu, siis tõenäoliselt otsustavad õpetajad streigi kasuks.

"Sel nädalal on eelarve riigikogus teisel lugemisel. Haridusministeerium on täiendavad kaheksa miljonit leidnud õpetajate palgatõusuks. Täna elektroonilisel istungil teeme vastavad otsused, sest asjaga on kiire, kuna materjalid peaksid esmaspäeval jõudma riigikokku, et jõuaks riigieelarve veel sel nädalal vastu võtta," sõnas rahandusminister Mart Võrklaev ERR-ile.

"Tänu kaheksale lisamiljonile on valitsus õpetajate palgaks riigieelarves arvestanud 33 miljonit eurot. Kui vaadata muid riigieelarve priortiteete ja panna sinna juurde 27 miljonit, mis läheb eestikeelseks hariduseks, siis see teeb kokku 60 miljonit eurot, mis näitab, et haridus on üks valitsuse prioriteete ja üks enim raha saav valdkond kaitse kõrval," sõnas Võrklaev.

Õpetajad soovivad aga, et alampalk kasvaks viie protsendi võrra.

"Iga lisamiljon riigieelarves tähendab maksutõusu," kommenteeris Võrklaev õpetajate soovi. "Eesti inimesed on aga väljendanud, et maksutõusude limiit on suuresti täis. Kui me mõne lisakulu võtame, siis me ei saa seda võtta teadmisega, et võtame selleks laenu," sõnas Võrklaev.

"Kohane pole rääkida ainult õpetajate alampalgast, vaid ka diferentseerimisfondist, mis annab koolidirektorile võimaluse maksta õpetajatele lisatasu näiteks nende kvalifikatsiooni eest. Selle tõstame 20 protsendile," rääkis Võrklaev. "Streikimiseks tegelikult põhjust pole," lisas Võrklaev.

Kaheksa miljonit läheb õpetajate palgatõusuks juurde, kinnitas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas Võrklaeva sõnu. "Õpetajate alampalk järgmisel aastal on 1803 eurot ehk siis ta tõuseb kolm protsenti ja sinna otsa tuleb diferentseerimisfondi osa 20 protsenti ehk siis arvestuslik keskmine palk on 2164 eurot," sõnas Kallas ERR-ile. Diferentseerimisfondi tõstmist pidas Kallas oluliseks, sest selle abil makstakse lisatasu näiteks klassi juhatamise eest.

Haridustöötajate liidu küsitud viieprotsendiline alampalga tõus järgmisel aastal kahjuks ei õnnestu, sõnas Kallas.

Terviseminister Riina Sikkut (SDE) ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kõige teravam arutelu valitsuses puudutab õpetajate palgatõusu perspektiivi järgmisteks aastateks.

"Selles on kõik ühte meelt, et see 120 protsenti eesmärgina – see tuleks saavutada. Aga selles, et neid samme tuleks astuda kohe – selles on need erimeelsused," lausus ta.

Voltri: valitsuse kolmeprotsendiline pakkumine toob streigi

"Kui õpetajate töötasu alammäär tõuseb peaaegu neli korda vähem, kui me algselt küsisime – soovisime, et õpetajate töötasu algaks prognoositud riigi keskmisest palgast ehk 1950 eurost, mis tähendab, et küsisime 11,5 protsenti palgatõusu – ja kui pakutud alammäära tõus on kolm protsenti, siis õpetajad ei saa seda pakkumist vastu võtta. Sellisel juhul toimub 12. detsembril haridustöötajate liidu volikogu koosolek, kus otsustatakse streigi aeg ja meetod," kommenteeris valitsuse tõenäolist otsust haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri.

Ta märkis aga, et kui ka diferentseerimisfondi kergitamiseks mõeldud raha läheks palga alammäära tõstmiseks ehk see tõuseks viis protsenti, siis saaks haridustöötajate ametiühing arutada streigi ärajätmist.

"Aga vastasel juhul pole võimalik töörahu tagada ja me peame streikima. Kui jätkame kursil, et kvalifitseeritud õpetajaid juurde ei tule, siis PISA testis Eesti langeb. Valitsuse sellise tegutsemise toel meie hariduse kvaliteet kidub," rääkis Voltri.

Haridustöötajate liidu esindaja silmis pole diferentseerimisfondi tõstmine sobiv meetod, sest see raha ei jõua koolidesse alati kohale. "See raha eraldatakse kohalikele omavalitsustele, aga kas ja kuivõrd see jõuab edasi nende konkreetsete õpetajateni pole kindel, sest kohalikud omavalitsused võivad selle raha eest ka rohkem õpetajaid või tugispetsialiste palgata. Meil pole garantiid, et ka see suurenev raha jõuaks konkreetse koolini ja konkreetsete õpetajateni," selgitas Voltri.

Toimetaja: Mari Peegel, intervjueerisid Madis Hindre ja Jane Saluorg

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: