X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Saksa energiatööstur: Euroopa gaasitarnetel pole puhvertsooni

Gaas.
Gaas. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Saksamaa ühe suurima energiaettevõtte RWE tegevjuhi Markus Krebberi sõnul pole Euroopa gaasitarnetel puhvertsooni, mis tähendab, et ainult üks ootamatu suurem rike süsteemis võib põhjustada probleeme gaasiga varustamises.

Kuigi Euroopa Liidu riigid on suuresti loobunud Vene maagaasist ning novembrikuu seisuga olid EL-i gaasihoidlad 99 protsenti täis, võivad ootamatud sündmused siiski gaasi varustuskindluse küsimärgi alla seada.

"Me pole veel jõudnud sinna, kus me peaksime olema, sest meie energiasüsteem ei peaks toimima nii, et sel pole puhvertsooni," ütles Krebber Financial Timesile.

RWE tegevjuht seletas, et varustuskindlusega võivad tekkida probleemid, kui mõnes gaasijuhtmes või veeldatud maagaasi (LNG) terminalis esineb rike. Seetõttu peab Krebberi sõnul parandama gaasi impordivõimet, et asendada Vene gaas täiel määral.

Gaasi hinnad tõusid mitmekordselt eelmisel aastal pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse. 2022. aasta augustis ületas gaasi hind 300 euro piiri megavatt-tunni kohta, mis oli tavapärasest ligi kümme korda kõrgem hind. Sellest ajast saadik on hind langenud ning selle nädala esmaspäeval oli gaasi hind Hollandi TTF börsil umbes 42 eurot megavatt-tunni eest.

EL-i gaasihoidlates varutud gaasist piisab talvise kahe ja poole kuu tarbimise täielikuks katmiseks, kuid varude liiga suure osa kulutamine teeks keerulisemaks gaasihoidlate täitmise järgmiseks talveks.

Kuigi seni peamiselt maagaasiga kaubelnud RWE laiendab oma investeeringuid taastuvasse energiasse, hoiatas Krebber, et Saksamaa vajab uusi investeeringuid energiataristusse.

Tema sõnul ei pruugi Saksamaa täita valitsuse plaani loobuda elektri tootmisel söest 2030. aastaks, kui valitsus ei soodusta investeeringuid gaasielektrijaamadesse, mis on suutelised töötama vesinikuga.

Krebber viitas, et Saksamaa energiajulgeolek rajaneb praegu tuuma- ja söeenergial ning mõlemast korraga plaanitakse loobuda. Seetõttu oleks vaja ehitada uusi gaasielektrijaamu, mis töötaks siis, kui tuuleenergia tootmisest ei piisa. Need jaamad võiks töötada ka vesinikul.

Kuna sellised elektrijaamad töötaks ainult lühikestel ajaperioodidel, oleks raske nende ehitust õigustada ärilisest vaatevinklist ilma riigi toetuseta.

"Valitsus pole veel selleks raamistikku pakkunud. Kui seda ei juhtu sel või järgmisel aastal, siis oleks keeruline loobuda söest 2030. aastaks," ütles Krebber.

Toimetaja: Mark Gerassimenko

Allikas: Financial Times

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: