Kui Xi Jinping sai Hiina valitsejaks 2012. aastal, märkasid hiinlased kiiresti muutusi, mille suurim väljendus oli Xi algatatud korruptsioonivastane kampaania.

Korruptsioonivastase võitluse egiidi all vabastati ametist tuhanded ametnikud ja sõjaväelased. Mõni pandi pikalt vanglasse, mõni kadus avalikkuse silmist, mõni pani väidetavalt toime enesetapu. Mitmed prominentsed poliitikud surid ootamatustesse haigustesse, seda vaatamata Hiina eliidile tagatud kõrgetasemelisele tervishoiule.

Eriti markantseks näiteks oli endise peaministri Li Keqiangi oktoobris aset leidnud surm. Li oli kõigest 68-aastane ning ta suri väidetavalt südamerabandusse ujulas. Ametikoha ja mõnikord ka elu kaotasid ka mitmed olulised Hiina poliitilise eliidi esindajad.

Nende asemele tulid uue põlvkonna poliitikud, kellest paljud olid seotud juba oma karjääri alguses personaalselt Xi Jinpingiga.

Ometi läksid viimase aasta jooksul puhastused veelgi kaugemale, vahendab Politico, nimetades nähtust "stalinistlikuks puhastuseks".

Selle aasta jooksul sattusid põlu alla mitmed Xi valitsemise ajal ametisse nimetatud Hiina ametnikud, kindralid ja isegi ministrid.

Kõige markantsemaks näiteks oli endise välisministri Qin Gangi ootamatu kadumine avalikkuse silmist selle aasta juunis. Qin sai välisministriks alles 2022. aasta detsembris, seega jõudis ta olla ametis kõigest pool aastat. Ametist vabastati Qin aga alles juuli lõpus ehk üks kuu pärast müstilist kadumist.

Kuigi ametlikult on tema ametist tagandamine seotud abieluvälise suhtega ühe Hiina ajakirjanikuga, siis Politico allikate järgi on Qini kadumise ja vallandamise taga Hiina võimude hirm USA heaks töötavate väidetavate reeturite ees.

Koos Qiniga vallandati Hiina strateegiliste raketijõudude juhid – riigi tuumajõude juhtivad kindralid – ja kadus avalikkuse silmist riigi kaitseminister Li Shangfu. Viimane astus ametisse ainult selle aasta märtsis, kuid ta kadus ootamatult juba augustis. Ametlik vallandamine toimus alles oktoobris.

Politicoga suhelnud allikate andmetel teatasid Vene võimud Xi-le väidetavast vandenõust Hiina raketijõudude sees, millesse justkui olid kaasatud ka Qin ja Li. Kremli väitel edastasid Xi liitlastest ametnikud salainfot USA-le.

Samuti väidavad Politico allikad, et Qin suri haiglas kas piinamise või enesetapu tagajärjel juba selle aasta juulis ehk enne seda, kui tema ametist vabastamisest anti ametlikult teada.

Xi paranoiat võis tugevdada ka USA Luure Keskagentuuri (CIA) direktori Bill Burnsi suvel tehtud avaldus, mille kohaselt on USA teinud edusamme oma Hiina luurevõrgustiku ülesehitamisel.

Politico väitel võib puhastus tabada nüüd kõiki, kes on varem liiga tihti reisinud lääneriikidesse või suhelnud välismaalastega.

Lisaks ministritele ja ametnikele avaldub Hiina võimude kasvav autoritaarsus ka kodanike ja ettevõtjate igapäevases elus.

Näiteks kaebavad Hiina pankurid ja ettevõtjad, et neid sunnitakse õppima tundide kaupa "Xi Jinpingi mõtteid uue ajastu Hiina tunnustega sotsialismist". Analüütikud vaatlevad nähtust selge näitena naasmisest Mao Zedongi aegsele isikukultusele.

Hiina valitsus kontrollib terava tähelepanuga mitte ainult inimesi, vaid ka andmeid.

Riigi majanduse taastumine on seni olnud loodetust aeglasem ning näiteks reitinguagentuur Moody's ennustab, et Hiina majandus ei suuda lähiaastatel kasvada valitsuse soovitud kiirusega, milleks on viis protsenti aastas. Seetõttu hakkasid võimud survestama ka statistikat ja majandusanalüütikuid.

Näiteks lõpetasid Hiina võimud suvel statistika avaldamise noorte töötuse kohta. Viimati avaldati need andmed juunikuus, mil töötus noorte seas oli 21,3 protsenti.

Bloomberg vahendab, et nüüd on keelatud ka negatiivsete uuringute avaldamine Hiina majanduse ja börsiolukorra kohta.