"Kõige tähtsam on see, et inimeste õigus Eestis meelt avaldada ja oma arvamus välja öelda on põhiseadusega kaitstud ja tagatud. Ja politsei tegelikult on see, kes peab seda võimalust ka tagama, mis tähendab seda, et ta peab tagama selle jaoks turvalisuse, et igaüks, ükskõik, kus kohas ja mis teemal, meelt saaks avaldada," ütles Läänemets ERR-ile.

Politsei- ja piirivalveamet keelas novembris avaliku koosoleku palestiinlaste toetuseks, põhjendades seda seadusesättega, mis ei luba korraldada vihkamist ja vägivalda õhutavaid koosolekuid. Detsembri algul sai kogunemine politsei loal siiski toimuda.

"Ma ei tea, et selle ära keelamiseks oleks väga palju põhjuseid olnud. Lõpuks see sündmus küll toimus. Aga nii palju, kui mina olen aru saanud, siis võib-olla nii korraldajad kui ka politsei mõistsid teineteist alguses erinevalt ja sellest see olukord tekkis. Ma seda tean, et ilmselt politsei on sealt oma järeldused ka teinud. Ja tegelikult politsei väga hästi ka teab, et neil on kohustus seaduse järgi ja moraalne kohustus tagada, et iga inimene oma meelt saaks avaldada," kommenteeris Läänemets.

Läänemets rääkis, et Palestiina ja Iisraeli vahelise konflikti ümber toimuv on kõikjal maailmas keeruline ja seda võetakse ka Eestis tõsiselt.

"See on üks põhjus, mis võib-olla politsei tööd inimlikult mõjutab. Seal ei ole kellelgi soovi öelda, et keegi meelt avaldada ei tohiks, pigem püütakse vaadata seda turvalisuse loogikast, tagada sõnavabadus, võimalus oma arvamust välja öelda ja samas meelt avaldavate ja kõigi teiste inimeste turvalisus. Ja mõnikord inimlikult juhtub, et muretsetakse üle," lausus Läänemets.

ERR küsis, kas võib öelda, et politsei hindas olukorda valesti. "Ma ei saa öelda, et ta valesti hindas, aga mõnikord võib-olla muretsetakse üle," vastas Läänemets.

"Ma saan aru, et seal nende korraldajate ja kõigi teiste turvalisuse pärast muretseti, arvestades seda, mis oli toimunud just Tallinnas selle meeleavaldusega. Tallinna meeleavaldusel ju ei olnud kõik osalejad need inimesed, kes Eestis elavad, vaid me teame, et teatud inimesed, teatud vaadetega tulid ju välismaalt spetsiaalselt selle meeleavalduse jaoks, et siin mingisuguseid sõnumeid öelda. Selle valguses võib-olla muretseti liiga palju," lausus Läänemets.

Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Andres Ratassepp ütles neljapäeval "Vikerhommikus", et Tallinnas toimunud meeleavaldusel osales ka Moslemi Vennaskonna esindaja.

Politsei põhjendas meeleavalduse keelamist ka sellega, et kuna korraldatud
koosolekule võivad ilmuda ka teised kodanikud, kasutades plakateid, mis võivad sisaldada agressiooni õigustamist.

Läänemetsa sõnul ei ole see tema hinnangul alus meeleavalduse ära keelamiseks. "Öelda, et jumal teab, mida täpselt öeldakse, siis kindlasti politsei ega kohalik omavalitsus ei tohiks selle alusel ühtegi meeleavaldust ära keelata," ütles Läänemets.

ERR küsis Läänemetsalt ka selle kohta, kas ta peab õigustatuks rahatrahvi määramist politsei poolt nendele viiele inimesele, kes novembris Tallinnas toimunud Palestiina toetusmeeleavalduselt eemaldati.

"Ma selle koha pealt politsei tegevust sisu osas ei hindaks, see oleks juba poliitiline sekkumine, kui minister ütleb, et kellele tohib trahvi teha ja kellele mitte. Aga ma saan aru, et taust oli seesama, et need inimesed, kellele trahvid määrati, olid tulnud meeleavaldusele ja üldse Eestisse hoopis teise eesmärgiga, kui lihtsalt rahumeelselt Palestiinale toetust avaldama. Ja sellest ka politsei on lähtunud," vastas Läänemets.