X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Parmas näeb ebaõnnestunud kandideerimise taga geopoliitikat

Riigi peaprokurör Andres Parmas
Riigi peaprokurör Andres Parmas Autor/allikas: Riigiprokuratuur

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) kohtunikuks kandideerinud, kuid mittevalituks osutunud riigi peaprokurör Andres Parmas ütles, et valimisel ei otsustanud mitte kandidaatide pädevus, vaid määravaks sai riikidevaheline poliitika. Temaga sama meelt oli ka Parmase kandideerimist toetanud välisministeeriumi esindaja.

"Mis kindlasti mõjus sellele, et mina ei osutunud valituks, oligi see, et sisulistel kriteeriumidel kandidaatide tugevuse kohta ei olnud lõpuks mitte mingit tähtsust," ütles Parmas reedel ERR-ile.

Ta selgitas, et kandideerimise ajal pidid riikide esitatud kohtunikukandidaadid täitma mitmesuguseid küsimustikke ning vestlema ka sõltumatute ekspertide koguga, kes andis kandidaatide sobivusele oma hinnangu.

"Selle hinnangu järgi, mis nad seekord andsid, pidasid nad algselt ülesseatud 13 kandidaadist viite kandidaati kõrgelt kvalifitseerituks, mind sealhulgas. Kolme kandidaadi kohta ütlesid, et nad on natukene vähem, aga ka hästi kvalifitseeritud. Ja ülejäänud viie kandidaadi kohta leidis see komisjon, et nad on ainult formaalselt kvalifitseeritud, et tegelikult ei suuda nad kohtu töös sisulist panust anda," rääkis Parmas. "Kahjuks on aga niiviisi, et selle komisjoni hinnang on ainult soovituslik ja siis, kui jõuab kätte valimispäev, kogu see eelnev protseduur tegelikult riikide jaoks mitte mingisugust tähtsust ei oma."

Ta viitas, et valimiste esimeses voorus osutus valituks Mongoolia kohtunik, kelle kohta sisuline hinnang oli, et ta on ainult formaalselt kvalifitseeritud kandidaat. "Ja teiseks osutus valituks - ja see on siis nüüd Ida-Euroopa grupist - ka mitte kõige kõrgemalt kvalifitseeritud kandidaat, vaid madalamalt kvalifitseeritud," lisas Eesti peaprokurör.

Ka välisministeeriumi juriidilise osakonna peadirektor Kerli Veski ütles ERR-ile, et Parmas oli väga tugev kandidaat, kuid määravaks sai muud kriteeriumid.

"Lõppastmes mängib ikkagi sama moodi geopoliitika ja Euroopa puhul see, et kuna kandidaate oli nii palju, siis oli selge, et algul need hääled jagunesid väga mitme kandidaadi vahel ja seal võis rohkem mängida see, et kes, kui palju oli suutnud toetust eelnevalt tagada. Ja siin järelikult jäi meil puudu," tõdes Veski.

"Kogu see valimiste protsess, mis toimub liikmesriikide üldkogul, on läbinisti poliitiline ja kuigi liikmesriigid on kokku leppinud, et valimised toimuvad ainult  tuginevalt sellele, kui tugev on kandidaat, siis reaalsus on see, et valimised toimuvad ülimalt politiseeritult ja nii-öelda diilide või kokkulepete alusel, mida kandidaatide kohta on tehtud," kommenteeris Parmas ise. "Need diilid muidugi on midagi, mis ei ole avalikud, on kahepoolsed ja ega seda ei ole ka võimalik kontrollida, et kas selle konkreetse kandidaadi suhtes tehtud kokkulepped pidasid."

Välisministeeriumi esindaja märkis ka, et Parmase kampaaniat võib mõneti võrrelda Eesti tegevusega, mis eelnes valimisele ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks: "Siin oli oluliselt rohkem vaja püüda toetust ja hääli väljapool Euroopat. Tuleb tunnistada, et see kindlasti on üks meie jaoks keerukaid kohti ja seetõttu me tegime pigem kampaaniat nendes linnades, kus need (ICC-ga ühinenud) riigid on esindatud, ehk siis Haagis, kus on ICC peakorter ja kõige enam New Yorgis, kus toimub Rahvusvahelise Kriminaalkohtu assamblee."

Veski viitas, et Eestil on erinevalt suurematest riikidest väljapool Euroopat vähe välisesindusi, need praktiliselt puuduvad Aafrikas ja Ladina-Ameerikas.

Ida-Euroopast suurim konkurents

Parmas rääkis ka seekordsete valimiste protseduurist, kus sätestatud erinevad kvoodid teda samuti ei soosinud. Valitud kuuest kohtuniku kohast kahele tuli valida Ida-Euroopa grupi kandidaat, kahele kohale Aasia ja Vaikse ookeani grupi riikide kandidaat ning kaks kohta olid ilma regionaalse eelistuseta.

"Ja nende miinimumnõuete kohaselt hääletades tuli arvestada, et mis grupist kandideerijad olid. Meie grupis, Ida-Euroopa grupis, oli kõige suurem konkurents - meil oli viis kandidaati kahele kohale. Aasia grupis oli ainult kolm kandidaati kahele kohale, mis tähendab, et seal oli väga suur võimalus valituks saada," selgitas ta.

Ida-Euroopast kandideerisid Rumeenia, Sloveenia, Tšehhi, Eesti ja Põhja-Makedoonia esindajad ning valituks osutusid kaks esimest, kes kumbki ei saanud Parmase sõnul asjatundjate sõltumatult komisjonilt kõrgeimat hinnangut.

Ka Kerli Veski välisministeeriumist ütles, et Parmase šansse vähendas nii suur hulk kandidaate Euroopast: "Me ise arvame, et lõpuks saigi meile võib-olla saatuslikuks see, et selleks ajaks, kui Parmas oli veel võistlustules, oli juba ära valitud Prantsusmaa, Sloveenia, Rumeenia. Ehk siis kui kuuest kohtunikust kolm olid juba Euroopa Liidust, siis oli väga raske mõelda, et ülejäänud maailm toetaks veel neljandat Euroopa kandidaati. Seal lihtsalt tuli juba küsimus regioonide tasakaalust, et oleks ka muudest maailmajagudest veel kohtunikke."

Küll aga tõi Veski esile, et Eesti kandidaati toetanud riikide hulk püsis kuni viimase vooruni, kus Parmas kaotas Lõuna-Korea esindajale, üsna stabiilselt 50 hääle ümber 123 hääleõigusliku riigi seas: "Aga mis oli tõesti positiivne selle võib-olla kurva mängu juures, oli see, et läbi kõigi nende voorude välja arvatud need kõige viimased, püsis meie toetus kogu aeg sarnaselt tasemel. Mis näitas, et see toetajaskond, kes oli, see oli meiega peaaegu et lõpuni välja. Aga lihtsalt see hulk oli natuke liiga vähe, et ta oleks saanud sisse."

Veski ütles ka, et välisministeerium analüüsib nüüd kampaania käiku, et saadud kogemusi järgmistel kordadel arvestada: "Kõik see, mis me siit õpime ja kas me teeks midagi teisiti ja mis jäi puudu või mis jäi üle - see töö meil tuleb alles teha, sest see kõik on liiga värske. Nii me teeme iga kampaania puhul, see on veel ees."

Samas ütles ta, et mõnda võimalikku järgmist kandideerimist, kus ka Eesti esindaja kaasa lööks ja mida välisministeerium toetaks, teada ei ole.

"See on ikkagi suur pingutus kogu kogu süsteemile, see ei ole mitte ainult küsimus, et kas kandidaat on valmis, vaid kogu välisministeerium on siin pingutanud, välisesindused, osa välisesindusi tõesti terve aasta vältel ja peamajas ka mitmed osakonnad terve aasta vältel. See on ikkagi väga ressursimahukas tegevus. Mitut asja korraga ja nii, et täna lõpetan ja homme alustan kohe uuega - see on päris keeruline," ütles Veski.

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kõiki 123 liikmesriiki ühendav assamblee valis sel nädalal peetud 11 hääletusvooruga uuteks kohtu liikmeteks Erdenebalsuren Damdini Mongooliast, Iulia Antoanella Motoci Rumeeniast, Nicolas Guillou Prantsusmaalt, Beti Hohleri Sloveeniast, Haykel Ben-Mahfoudhi Tuneesiast ja Keebong Paeki Lõuna-Koreast.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: