Parmas esitas viiepunktilise platvormi, milles põhjendas enda sobivust asuda ICC kohtunikuks perioodiks 2024-2032.

Parmas tõi esmalt esile, et tal on rohkem kui 20 aasta pikkune justiitssüsteemis töötamise kogemus nii Eestis kui rahvusvaheliselt ning tal on ka kogemusi sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude menetlemisel.

Teiseks rõhutas ta, et Eesti peaprokurörina tegutsedes on ta keskendunud taastava õiguse meetodi rakendamisele ning reforminud prokuratuuri selle võimekuse suurendamiseks.

Kolmandaks märkis Parmas, et olles 2021. aastal valitud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ohvrite abistamise usaldusfondi nõukogusse, on tal suurepärane arusaamine ICC tööst.

Neljandaks leidis ta, et akadeemiline taust ja pikaajaline töö õppejõuna peaks aitama kaasa tema tegevusele ICC kohtunikuna.

Viiendana rõhutas Parmas, et tema mitmed rahvusvahelised ametid peaksid olema teda ette valmistanud ka tööks Rahvusvahelises Kriminaalkohtus.

Parmas rääkis ka, et teda motiveerib saama ICC kohtunikuks see, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus on ainus alaliselt tegutsev institutsioon, mis tegeleb kõige kohutavate kuritegude ohvritega. "See kohus peab olema tõhus, otstarbekas ja nähtav, sest ainult nii saab ta oma ülesandeid täita. Kohus on rahvusvahelisel õigusel põhineva multipolaarse süsteemi asendamatu osa. Selle süsteemi säilitamine on ülioluline," rõhutas Parmas.

Parmas tõi oma lõppsõnas välja ka USA mustanahaliste õiguste eestvõitleja Martin Luther Kingi öeldu: "Ebaõiglus ühes kohas on ohuks õiglusele kõikjal."

Peaprokurör ütles ka, et tema huvi rahvusvahelise kriminaalõiguse vastu tuleneb temas taustast, kuna ta ise on olnud tunnistajaks totalitaarse režiimi õudustele.

Valik tehakse detsembris

Välisministeeriumi edastatud info kohaselt toimusid sel nädalal (6.-7. novembril) New Yorgis ÜRO-s Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohtunikukandidaatide ümarlauad, millel osalesid Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi osalisriigid ja kodanikuühiskonna esindajad.

Toimus kolm istungit, kandidaatide istungil osalemine ja esinemisjärjekord otsustati loosi teel, teatas ministeeriumi pressiesindaja.

Osalisriikide poolt oli ümarlaua istungite moderaator Kanada suursaadik ja osalisriikde assamblee asepresident  Bob Rae; kodanikuühiskonda esindasid Elizabeth Evenson organisatsioonist Human Rights Watch esimesel istungil, Melissa Verpile organisatsioonist Parliamentarians for Global Action teisel ja Akila Radhakrishnan organisatsioonist Global Justice Center kolmandal istungil.

"Kohtunikukandidaadid said ümarlaual tutvustada oma seisukohti ning vastasid osalisriikide ja kodanikuühiskonna esindajate küsimustele. Ümarlaudade eesmärk  oli osalisriikidele, kodanikühiskonnale ja avalikkusele kandidaatide tutvustamine ja andis võimaluse esitada kandidaatidele küsimusi," selgitus välisministeeriumi pressiesindaja Bretty Sarapuu.

Kohtunikud valitakse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi osalisriikide assambleel, mis toimub 4.-14. detsembrini New Yorgis.

Alates 2020. aastast riigi peaprokuröri ametikohal töötav Parmase kandideerimine Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohtunikuks sai avalikuks tänavu märtsis.

President Toomas Hendrik Ilves nimetas Riigikohtu üldkogu ettepanekul Parmase kohtunikuks Tallinna Ringkonnakohtusse alates 1. juulist 2014, kus ta töötas kuni 2. veebruarini 2020 ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumis, mil tema volitused peatati seoses tema nimetamisega riigi peaprokuröriks.

Valitsus nimetas Parmase 9. jaanuaril 2020 viieks aastaks riigi peaprokuröri ametikohale, tema ametiaeg algas 3. veebruaril 2020.