X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Sõja 657. päev: Zelenski sõnul suudab Ukraina võita

{{1702352700000 | amCalendar}}
Volodõmõr Zelenski ja Joe Biden.
Volodõmõr Zelenski ja Joe Biden. Autor/allikas: SCANPIX/EPA/YURI GRIPAS/ABACA

Mõttekoja ISW sõnul liikusid Vene okupatsiooniväed edasi Kreminna ja Avdijivka lähedal. USA loodab veel sel aastal teatada uuest abipaketist Ukrainale. Ukraina president ütles teisipäeval oma USA kolleegile, et riik suudab sõja võita. Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Oleksi Danilov tunnistas, et Ukraina pealetung ei vastanud ootustele.

Oluline 12. detsembril kell 22.25:

- Zelenski Bidenile: Ukraina suudab võita;

- USA hinnang: Ukrainas on surma või haavata saanud 315 000 Vene sõdurit;

- Ukraina: Vene sõjalaevade arv Mustal merel on kasvanud;

- Danilov: Ukraina pealetung ei vastanud ootustele;

- Kiievi oblasti sõjaväevalitsus ütles droonihanke üles;

- Vene okupatsioonivägi väidab olulist edasiliikumist Lõuna-Ukrainas;

- Ukraina õhukaitse tulistas alla üheksa Vene ründedrooni Shahed-136;

- Ukraina reservpolkovnik: Kiievil tuleb hoida armeed sõjaseisukorras Venemaa lagunemiseni;

- Venemaal Belgorodi oblastis töötas õhukaitse;

- ISW: Vene okupatsiooniväed liikusid edasi Kreminna ja Avdijivka lähedal;

- EL-i seadusandjad kutsusid Ühendriike üles Ukraina abi heakskiitmisele;

- USA loodab veel sel aastal teatada uuest abipaketist Ukrainale;

 - Zelenski pidas Washingtonis kõne ja kohtub Bideni ning kongressiga.

Zelenski Bidenile: Ukraina suudab võita

Ukraina president Volodõmõr Zelenski rõhutas teisipäeval Valges Majas USA riigipea Joe Bideniga kohtudes, et tema riik suudab tõrjuda Venemaa sissetungi hoolimata sellest, et kongress blokeerib uut abi Kiievile.

Ukraina üksused tõestavad iga päev, et Ukraina suudab võita, ütles Zelenski.

Biden ütles omakorda, et kui kongress ei suuda kokku leppida uues sõjalises abis Kiievile, oleks see "jõulukink" Venemaa režiimi juhile Vladimir Putinile.

Biden kinnitas Valge Maja Ovaalkabinetis Zelenskile, et Ühendriigid jätkavad Ukraina kõrval seismist isegi siis, kui vabariiklased blokeerivd uue 60 miljardi dollari suuruse toetuse Kiievile.

Zelenski kohtus varem teisipäeval kongressi liidritega.

USA hinnang: Ukrainas on surma või haavata saanud 315 000 Vene sõdurit

Ukrainas on alates sõja algusest mullu veebruaris saanud surma või haavata umbes 315 000 Vene sõjaväelast, teatas teisipäeval USA kongressi allikas viitega luurehinnangule, mida jagati kongressi liikmetega.

Vene väed on kaotanud ka umbes 2200 tanki 3500-st, mis neil oli enne Ukrainasse tungimist, ütles allikas.

Ukraina: Vene sõjalaevade arv Mustal merel on kasvanud

Vene sõjalaevade arv Mustal merel tõusis üheksale, Aasovi merel on valves üks Vene laev, kuid raketikandjad asuvad baasides, vahendas portaal Unian teisipäeval Ukraina Lõuna väerühma pressiteenistust.

Teenistuse kohaselt tugevdab ja varustab Vene okupatsioonivägi oma positsioone selles Ukraina relvajõudude vastutusalas, tuues jätkuvalt juurde reserve, mis jälgivad ka kaitseväe tegevust ning survestavad elanikkonda suurtüki- ja droonirünnakutega. Samal ajal hoiavad kaitsejõud Dnepri jõe vasakkaldal positsioone ja annavad vaenlasele tulelööke.

Danilov: Ukraina pealetung ei vastanud ootustele

Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Oleksi Danilov tunnistas, et Ukraina pealetung ei vastanud ootustele.

Danilov märkis usutluses BBC-le, et pealetungi ebaõnnestumised ei tähenda nagu kaotaks Ukraina sõda. Ta on kindel, et vähemalt osa sõja rahastamisest tuleb kindlasti USA-st.

"Mais soovis iga meie riigi kodanik, et sõda võimalikult kiiresti lõppeks. Lootusi oli, kuid need ei täitunud. Suur võit on juba see, et oleme oma riiki kaitsnud kaks aastat," ütles Danilov.

Ametniku sõnul olid ukrainlased liiga optimistlikud. "Inimesed teevad vahel vigu. Eluaeg ei saa oivik olla. Olukord rindel on väga raske, vanad sõjaõpikud, sealhulgas NATO omad tuleb arhiivi saata. Sellist sõda nagu meie riigis ei ole 20. ega ka 21. sajandil olnud," lisas ta.

USA ärilehe The Wall Street Journal hinnangul ei õnnestunud Ukraina suvine vastupealetung täiel määral ja lääneriikide relvade tarnemurede taustal oldi sunnitud asuma kaitsesse, et peatada Venemaa edasine pealetung. Kui kõik läheb hästi, saab Ukraina uuesti rünnata alles 2025. aasta kevadel.

Unian kirjutas varem, et rindel olnud Ukraina üksused kannatasid otseselt Poola piiri tõkestamise tagajärjel, kuna protestid tõid kaasa raskusi sõjavarustuse tarnimisega.

Kiievi oblasti sõjaväevalitsus ütles droonihanke üles

Kiievi oblasti sõjaväevalitsus teatas teisipäeval, et ütles üles oma tsiviilkaitseosakonna novembris välja kuulutatud hankelepingu 1000 FPV drooni ostmiseks.

"Kogu partii pidi minema riiki idarindel kaitsvasse 72. brigaadi. Põhjuseks on hanke võitnud tarnija Concord-22 kohustuste täitmata jätmine. Kogu droonipartii tootmine ja tarnimine on hilinenud rohkem kui kolm nädalat. Tarnitud ei ole rohkem kui 70, kuid nende tehnilised omadused ja varustus ei vasta lepingu tingimustele.

Tarnija ei ole droonide eest tasu saanud ega saa, teatas oblasti sõjaväevalitsus.

Kiievi oblasti kuberner Ruslan Kravtšenko võttis olukorra põhjalikuks uurimiseks ühendust korrakaitseorganitega.

Vene okupatsioonivägi väidab olulist edasiliikumist Lõuna-Ukrainas

Vene okupatsioonivägi on Lõuna-Ukrainas arvestatavalt edasi liikunud okupeeritud Zaporižžja oblastis asuva küla juures, teatasid kohaliku tasandi venemeelsed võimud teisipäeval.

"Meie üksused on oluliselt edasi liikunud Novopokrovkast kirdes," kirjutas Telegramis Moskva ametisse pandud Zaporižžja administratsiooni juht Jevgeni Balitski.

Ukraina õhukaitse tulistas alla üheksa Vene ründedrooni Shahed-136

Öösel vastu teisipäeva korraldas Venemaa droonirünnaku Ukrainale. Kokku lasi Venemaa okupeeritud Krimmi territooriumilt välja 15 drooni, millest Ukraina õhukaitse tulistas alla üheksa.

Lisaks hävitas Ukraina õhukaitse kaks Vene raketti H-59 Zaporižžja ja Dnipropetrovski oblastite õhuruumis.

Ukraina sõdur haubitsaga Kupjanski lähedal. Autor/allikas: SCANPIX/ZUMAPRESS.COM/MADELEINE KELLY

Ukraina peab armeed hoidma sõjaseisukorras Venemaa lagunemiseni

Ukraina relvajõudude reservpolkovnik ja sõjandusasjatundja Roman Svitan avaldas esmaspäeval arvamust, et kuni Vene impeeriumi lagunemiseni peab Ukraina hoidma oma sõjaväge sõjaseisukorras, vahendas uudisteagentuur UNIAN.

"Armee on kaks positsiooni, kolmandat ei ole. See on kas välja lülitatud või sisse lülitatud – kas rahuajal või sõjaajal. Kui on sõjaaeg, siis on armee sõjas. Isegi kui ta parasjagu ei lase on see endiselt sõjas. Nii et meie armee on veel kümme aastat sõjaseisukorras. Kuni Vene Föderatsioon laguneb tuleb meie armeed hoida sõjaseisukorras," sõnas Svitan.

Sõjaväelane tõi muu hulgas välja, et Putin lisas viis Ukraina piirkonda Venemaa põhiseadusesse ja nüüd on vastupidises suunas liikumine venelaste jaoks kuritegu.

"Ja kui tuleb ka otsus oblastid välja arvata, siis iga teine Putin, kes tuleb näiteks viie või kümne aasta pärast, saab seda vaidlustada," rääkis Svitan.

"Ütleb, et see ei ole põhiseaduslik otsus ja jälle algab kõik ringiga. Seega kuni Vene impeeriumi kokkuvarisemiseni ja see protsess on juba alanud. Aga kümme aastat on meie armee sõjaseisukorras," ütles sõjaväelane.

Venemaal Belgorodi oblastis töötas õhukaitse

Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov teatas Telegramis, et Vene õhukaitse lasi Bessonovka küla lähedal alla täpsustamata "sihtmärgi". Hiljem teatas Vene kaitseministeerium, et Belgorodi oblastis oli väidetavalt alla lastud Ukraina rakett.

Teateid kahjustustest pole.

ISW: Vene okupatsiooniväed liikusid edasi Kreminna ja Avdijivka lähedal

Mõttekoja ISW igapäevase ülevaate kohaselt liikusid Vene okupatsiooniväed mõnevõrra edasi Kreminna ja Avdijivka lähedal.

Nii näitavad geolokatsiooniga kaadrid, et Vene üksused on liikunud edasi Dibrova külast edelas. Küla asub seitsme kilomeetri kaugusel Kreminna linnast.

Samuti teatas esmaspäeval Ukraina peastaap, et Ukraina kaitsjad peatasid vähemalt neli Vene rünnakut Kupjanski suunal Sõnkivka ja Petropavlivka külade lähedal. Külad asuvad vastavalt üheksa ja seitsme kilomeetri kaugusel Kupjanskist.

Lisaks teatas Ukraina maavägede juhataja Oleksandr Sõrskõi, et Vene üksused ründavad Kupjanski, Svatove ja Lõmani suundadel. Sõrskõi sõnul kasutab Vene armee Storm-Z üksusi rünnakutes Sõnkivka küla lähistel. Varem hoiti need üksused reservis.

Samuti näitavad ISW poolt analüüsitud geolokatsiooniga kaadrid, et Vene okupatsiooniväed on liikunud mõnevõrra edasi Avdijivka suunal. 9. detsembril avaldatud kaadritest selgub, et muutused lahinguväljal on toimunud Stepove küla lähedal.

Vene sõjablogijad väidavad, et Vene väed on teostanud taktikalise pealetungi Stepovest põhjas ja Stepove raudtee piirkonnas, kuid ISW-l pole andmeid nende väidete kinnitamiseks.

Samuti jätkasid Vene väed rünnakuid Donetski linnast edelas. Nii väidavad Vene sõjablogijad, et nende üksused on liikunud edasi Marjinka loodeosas, kuid Ukraina väed hoiavad siiski veel positsioone linnas.

Ukraina väed hoiavad jätkuvalt positsioone Dnepri jõe okupeeritud idakaldal Hersoni oblastis. Vene sõjablogijate sõnul parandasid Ukraina üksused oma positsioone Krõnkõ külast lõunapool. Lisaks suurendasid Ukraina üksused sõdurite arvu Dnepri idakaldal 30 kuni 50 inimese võrra.

USA loodab veel sel aastal teatada uuest abipaketist Ukrainale

USA loodab, et suudab selle aasta lõpuks välja kuulutada uue julgeolekuabipaketi Ukrainale, ütles esmaspäeval Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu eestkõneleja John Kirby, kelle sõnu vahendas uudisteagentuur UNIAN.

Kirby toonitas samas, et USA president peab oma Ukraina kolleegile ja Ukraina rahvale selgelt ütlema, et USA jätkab toetuse pakkumist ja seda eriti praegusel raskel ajal, mil saabub talv ning hoogustuvad Venemaa raketi- ja droonirünnakud tsiviilinfrastruktuuri pihta.

"Ootame, et kõik see jätkub. Eriti mis puudutab rünnakuid energiataristule ja Vene vägede ründeoperatsioonide jätkumist ukrainlaste vastu kogu rindel ning eriti idas," seletas Kirby.

"Kapitooliumis jätkuvad läbirääkimised Bideni täiendava abipalve üle Ukraina rahastamises," tuletas kõneisik meelde.

"Ma arvan, et juba homme kuulete presidendilt selles kontekstis rohkem. Riigipea jätkab selgitamist, et miks Ukraina ja Iisraeli lisarahastamine on praegu meie endi riiklike julgeolekuhuvide jaoks oluline," jätkas Kirby.

Valge Maja eestkõneleja märkis, et Biden jätkab kiireloomuliste läbirääkimiste pidamist kompromissi leidmiseks saavutamaks kõigi vajalike suundade täielik rahastamine.

"Tahtmata presidendist ette rutata võin teile siiski kinnitada, et ta ütleb president Zelenskile selgelt, et jääme kindlalt oma lisataotluse juurde, mis on hädavajalik lisaraha saamiseks Ukraina toetuseks," kinnitas Kirby.

EL-i seadusandjad kutsusid Ühendriike üles Ukraina abi heakskiitmisele

Enam kui 100 Euroopa Liidu seadusandjat kutsusid esmaspäeval ühispöördumises USA kongressi üles kiitma heaks uus sõjaline abipakett Ukrainale, vahendas uudisteagentuur UNIAN.

Ühiskirjas kutsutakse üles andma Ukrainale sõjalist abi edasiste viivitusteta.

Uudisteagentuuri Reutersi andmetel kirjutasid kirjale alla vähemalt 17 riigi seadusandjad, kelle seas Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Poola ja Iirimaa rahvaesindajad.

Uudises märgitakse, et tegemist on märgiga Euroopa kasvavast murest USA Ukrainale antava toetuse järjepidevuse pärast.

"Ameerika liidrid, demokraadid ja vabariiklased on aastaid palunud eurooplastel oma julgeoleku eest rohkem vastutust võtta. Nõustume selle õigustatud palvega," seisis Prantsusmaa parlamendisaadiku Benjamin Haddadi, sakslasest poliitiku Michael Rothi ja Itaalia rahvaesindaja Giulio Tremonti eestvedamisel koostatud seadusandjate kirjas.

Rahvasaadikud tõid välja, et Euroopa Liit on andnud on pärast Venemaa täiemahulist sissetungi eraldanud Ukrainale peaaegu sama palju vahendeid, kui Ühendriigid. Lisaks suurenesid sõjalised kulutused kogu Euroopas.

"USA sõjaline abi on aga kriitiline ja kiireloomuline," toonitati  kirjas.

"Putini võit julgustaks meie vaenlasi üle kogu maailma. Nad vaatavad ja loodavad, et me väsime. Ukrainlased võitlevad, et meie ei peaks," rõhutasid Euroopa seadusandjad.

Zelenski pidas Washingtonis kõne ja kohtub Bideni ning kongressiga

Ühendriikidesse visiidile sõitnud Ukraina president Volodõmõr Zelenski pidas esmaspäeval Washingtonis niinimetatud viimase hetke kõne, milles palus USA abi, enne kui see aasta lõpus ammendub, teatas Pentagon.

Ühendriikide kaitseministeerium ütles avalduses, et Zelenski esines kõnega Washingtonis asuvas riiklikus kaitseülikoolis südapäeval (Eesti aja järgi kell 20.00). Kõne juhatas sisse USA kaitseminister Lloyd Austin.

Uudisteagentuuri UNIAN andmetel kohtus Zelenski enne seda Austiniga.

"Visiit Ühendriikidesse algas kohtumisega kaitseminister Lloyd Austini ja kindral Charles Browniga," kirjutas Zelenski ise sotsiaalmeedias.

Vestluse käigus räägiti eelkõige väljakutsetest globaalsele julgeolekule, arengutest rindel ning Ukraina ja USA edasisest koostööst kaitsevaldkonnas.

"Olen tänulik Ühendriikidele meie kokkulepete elluviimise eest ja seda eriti õhutõrje tugevdamise osas. Samuti kaitseminister Austinile ja kindral Brownile nende isikliku juhtimise eest," ütles Zelenski.

Ukraina president pidas kõne USA riigikaitseülikoolis Washingtonis, mida edastas Ühendriikide kaitseministeerium sotsiaalvõrgustikus X.

"Nüüd, keset ägedat võitlust, hoiavad meie sõdurid oma positsioone rindel ja valmistuvad edasiseks tegevuseks. Me ei ole lubanud Venemaal sel aastal ühtegi võitu saavutada. Jah, Putin üritab tekitada uusi probleeme. Aga meie taktika ei ole lihtsalt ootamine, mida Venemaa teeb. See ei ole ainult kohanemine Venemaa tekitatavate probleemidega. See seisneb probleemide tõhusas lahendamises. Lahendus ise on võidu võti," rääkis Zelenski muu hulgas.

Sellega seoses rõhutas Ukraina president, et 12. detsembril räägib ta kohtumisel USA presidendi Joe Bideniga ja USA kongressis sellest, milliseid tulemusi on selle aasta saavutuste põhjal võimalik saavutada 2024. aastal.

"Putinit tagasi surudes võtame tema agressioonilt mõtte. Siis ei saa ta enam Venemaad eksitada, et temal isiklikult ja tema sõjal on tulevikku," rõhutas Zelenski.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 800 sõdurit ja 9 tanki

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 340 650 (võrdlus eelmise päevaga +800);

- tankid 5664 (+9);

- jalaväe lahingumasinad 10 579 (+19);

- suurtükisüsteemid 8073 (+3);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 919 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 605 (+0);

- lennukid 324 (+0);

- kopterid 324 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 6163 (+9);

- tiibraketid 1596 (+10);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 10 650 (+14);

- laevad / paadid 22 (+0);

- allveelaevad 1 (+0)

- eritehnika 1170 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Toimetaja: Mark Gerassimenko, Merili Nael

Allikas: AFP/BNS/Ukrainska Pravda/Unian

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: