X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Sõja 658. päev: Venemaa korraldas droonirünnaku Odessale ja raketirünnaku Kiievile

{{1702439040000 | amCalendar}}
Vene raketirünnaku tagajärjed Kiievis.
Vene raketirünnaku tagajärjed Kiievis. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/VALENTYN OGIRENKO

Venemaa korraldas droonirünnaku Odessale ja raketirünnaku Kiievile. Ukraina pealinnas sai Vene raketirünnakus viga vähemalt 53 inimest. Läti kaitseminister arutas Kiievis droonikoalitsiooni loomist. Biden lubas, et USA ei hülga Ukrainat võitluses Venemaa vastu. ISW analüütikute hinnangul saavutasid Vene okupatsiooniväed piiratud edu Dnepri idakaldal.

Oluline 13. detsembril kell 22.33:

- Scholz ja Macron lubavad Ukrainale kestvat toetust

- Von der Leyen: EL peab andma Kiievile kõike vajalikku tugev olemiseks;

- ISW: Vene okupatsiooniväed saavutasid piiratud edu Dnepri idakaldal;

- Venemaa korraldas droonirünnaku Odessale ja raketirünnaku Kiievile;

- Kiievis sai Vene raketirünnakus viga vähemalt 25 inimest;

- Läti kaitseminister arutas Kiievis droonikoalitsiooni loomist;

- Biden: USA ei hülga Ukrainat võitluses Venemaa vastu.

Küberrünnaku alla sattunud Ukraina sideteenusepakkuja taastas mobiilivõrgu töö

Ukraina sideteenusepakkujat Kyivstari tabas teisipäeval Vene küberrünnak, mis põhjustas mobiilside- ja internetikatkestusi üle Ukraina ning ka probleeme õhuhäirete edastamisega. Rünnakust teatas ka üks Ukraina suurimaid panku Monobank.

Kolmapäeval teatas Kyivstar, et on teenuste tööd järk-järgult taastanud.

Ettevõttel on Ukrainas 24 miljonit mobiilsideteenuse klienti ja üle miljoni koduse interneti klienti.

"Peab tunnistama, et see rünnak murdis meie kaitsest läbi," ütles ettevõtte tegevjuht Oleksandr Komarov. "Kasutati ära ühe meie töötaja kontot ja vaenlane sai ligipääsi ettevõtte infrastruktuurile."

Komarovi sõnul küberrünnakut hetkel uuritaks ning seni on ettevõte täiemahulise sõja algusest tagasi löönud ligikaudu 500 küberrünnakut.

Scholz ja Macron lubavad Ukrainale kestvat toetust

Saksa kantsler Olaf Scholz lubas kolmapäeval võidelda sel nädalal Euroopa Liidu eelarvekõnelustel kestva finantsabi eest Ukrainale toetuseks võitluses Venemaaga.

"Ma seisan jätkusuutliku, usaldusväärse finantstoetuse eest Ukrainale eelolevatel aastatel," ütles Scholz Saksa parlamendile neljapäeval ja reedel peetavatele EL-i eelarvekõnelustele viidates.

"See puudutab Euroopa julgeolekut – see on Saksamaa prioriteet."

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles kolmapäeval, et Euroopa Liit peab pakkuma Ukrainale täielikku ja kestvat toetust.

Macron esines pressikonverentsil koos Pariisi külastava Sloveenia peaministri Robert Golobiga ja ütles, et mõlemad riigid toetavad Ukrainat nii kaua, kui vaja nii sõjaliselt, majanduslikult kui ka humanitaar- ja diplomaatia vallas.

"Kaalul on meie kollektiivne julgeolek," rõhutas ta.

Zelenski: Ukraina ei saa võita ilma abita

Ukraina ei suuda alistada Venemaad ilma toetuseta, ütles president Volodõmõr Zelenski oma kolmapäevasel üllatusvisiidil Oslosse, kus ta kohtub Põhjamaade liidritega.

Viimasel ajal on uue abi lubamine Kiievi peamistelt USA ja Euroopa liitlastelt jäänud erinevate tõkete taha pidama.

"Ei saa võita ilma abita. Ent ei saa kaotada, sest (kõik), mis sul on, (on) su riik," ütles riigipea ajakirjanikele pärast kohtumist Norra peaministri Jonas Gahr Størega.

Norra valitsusjuht ütles varem, et kuningriik jätkab Ukraina kaitsealast toetamist.

Zelenski ühineb hiljem koos Størega veel Soome presidendi Sauli Niinistö, Islandi peaministri Katrín Jakobsdóttiri, Taani valitsusjuhi Mette Frederikseni ja Rootsi peaministri Ulf Kristerssoniga Põhjamaade tippkohtumisel, millele järgneb ühispressikonverents.

Ukraina president püüab taastada toetust Ukraina peamiste liitlaste hulgas, sest lääneriikides on hakanud tekkima rahulolematus, kuna juulis alanud Ukraina vägede vastupealetung ei ole andud loodetud tulemusi.

Zelenski käis hiljuti Argentinas ja võttis pühapäeval osa uue presidendi Javier Milei ametisseastumise tseremooniast, kust sõitis edasi USA-sse, et paluda Ukrainale täiendavat abi.

Ta lahkus aga Washingtonist suutmata veenda lõhestunud kongressi heaks kiitma 60 miljardi dollari suurust abipaketti, kuid ütles siiski, et sai positiivseid signaale.

Üllatusvisiidiga Oslosse püüab Zelenski kindlustada Põhjamaade toetust.

Norra teatas aasta algul 6,8 miljardi euro suurusest tsiviil- ja sõjalise abi paketist Ukrainale aastateks 2023 kuni 2027.

Norra ja Taani on andud Ukrainale tanke, relvi ja laskemoona ning lubanud hävitajaid F-16. Rootsi kaalub hävitajate Gripen andmist.

Von der Leyen: EL peab andma Kiievile kõike vajalikku tugev olemiseks

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kutsus kolmapäeval ühenduse 27 liikmesriigi liidreid toetama ulatuslikku finantsabi Ukrainale ja Kiievi ambitsioone liidu liikmesuse saavutamise teel.

"Me peame andma Ukrainale seda, mida see vajab tugevaks olemisel täna. Nii et see saab olla tugevam homme laua taga, kui asub läbi rääkima kauakestva ja õiglas rahu üle," ütles ta Euroopa Parlamendi liikmetele.

ISW: Vene okupatsiooniväed saavutasid piiratud edu Dnepri idakaldal

Mõttekoja ISW andmetel korraldasid Vene üksused lokaalse pealetungi ning hõivasid Dnepri idakaldal asuvast Krõnkõ külast lõuna poole jääva ala. Sellele viitavad 11. detsembril avaldatud geolokatsiooniga kaadrid.

Vene sõjablogijate sõnul käivad lahingud Krõnkõ sees. Krõnkõ küla asub Hersoni linnast 30 kilomeetrit idas ja kahe kilomeetri kaugusel Dnepri jõest.

Ühtlasi jätkasid Vene okupatsiooniväed rünnakuid Avdijivka ja Marjinka linnade lähedal. 11. detsembril avaldatud geolokatsiooniga kaadritest selgub, et Vene üksused liikusid edasi Marjinka linnast loodes. 12. detsembril avaldatud geolokatsiooniga kaadrid aga viitavad, et Vene üksused liikusid edasi Avdijivkast edelas.

Samas kirjutavad ISW analüütikud, et Ukraina väed on vabastanud Bahmuti linnast kagu poole jääva ala. Samuti jätkavad Ukraina väed pealetungi Bahmutist kirdes ja lõunas.

Venemaa korraldas droonirünnaku Odessale ja raketirünnaku Kiievile

Venemaa korraldas öösel vastu kolmapäeva raketirünnaku Kiievile. Ukraina võimude teatel lasi Ukraina õhukaitse alla kõik sel öösel Kiievit sihtinud Vene raketid, kuid rakettide alla kukkunud rusud tekitasid linnas kahjustusi ja põlenguid.

Samuti toimus teisipäeva õhtul Vene droonirünnak Odessale. Üle kahe tunni kestnud rünnakus kasutas Venemaa Iraani päritolu droone Shahed-136. Kohalike võimude teatel sai rünnakus viga kaks inimest, kes vajasid haiglaravi.

Venemaa kasutas rünnakus 20 Shahed-136 drooni ja 10 raketti. Rakettide tüüpideks olid S-400 ja Iskander. Ukraina kaitseväe sõnul suutis õhukaitse tulistada alla kõik Vene droonid ja raketid.

Kiievis sai Vene raketirünnakus viga 53 inimest

Kiievi kesklinnas kostis kolmapäeva varahommikul mitu tugevat plahvatust, Ukraina pealinna meer Vitali Klõtško teatas vähemalt 53 kannatanust vaenlase rünnakus.

"Kokku sai vaenlase öise rünnaku tagajärjel viga 53 inimest. 20 neist, kelle seas on ka kaks last, toimetati haiglasse ning 33-le osutati abi kohapeal. Nende seas oli ka kuus last," ütles Klõtško sotsiaalmeedia postituses.

Noorim kannatanu oli viieaastane, samas kui kõige eakam 80-aastane.

Klõtško sõnul sai öises raketirünnakus tabamuse kortermaja. 15 elanikku evakueeriti.

Kahjustada sai ka piirkonnas asuv lastehaigla.

Tegemist oli juba teise raketirünnakuga Kiievile nädala jooksul, eelmine leidis aset pühapäeval.

Läti kaitseminister arutas Kiievis droonikoalitsiooni loomist

Läti kaitseminister Andris Sprūds kohtus teisipäeval Kiievis oma Ukraina kolleegi Rustem Umeroviga, et arutada droonikoalitsiooni loomist, teatas Ukraina kaitseministeeriumi pressiteenistus.

Ministrid arutasid ka Ukraina sõjaväelaste väljaõppeprogrammi võimalikku laiendamist, samuti Ukraina Euro-Atlandi väljavaateid NATO Washingtoni tippkohtumise kontekstis, mis toimub järgmisel aastal.

Umerov tänas Läti valitsust ja rahvast kindla toetuse eest Ukrainale alates Venemaa vallandatud täiemahulise sõja esimesest päevast.

Sprūds rõhutas omakorda, et Läti jätkab ja süvendab koostööd ning otsib Ukrainale uusi partnereid.

"Ukraina on Läti võtmetähtsusega liitlane. Ukraina võitleb oma vabaduse eest, kuid niisamuti ka meie kõigi vabaduse eest," lisas ta.

Biden: USA ei hülga Ukrainat võitluses Venemaa vastu

USA president Joe Biden kinnitas teisipäeval Washingtonis oma Ukraina kolleegile Volodõmõr Zelenskile, et Ühendriigid ei hülga Ukrainat tema võitluses Venemaa vastu.

"Ma ei hülga Ukrainat ja seda ei tee ka Ameerika rahvas," ütles Biden Valges Majas ühisel pressikonverentsil Zelenskiga.

Ta märkis, et Ukraina kaotuse lubamine tähendaks, et Vene režiimi juht Vladimir Putin ja teised võimalikud agressorid saaksid julgust juurde.

Bideni sõnul soovib ta, et Ukraina võidaks sõja.

"See tähendab, et Ukraina saab suveräänseks, tugevaks riigiks, mis suudab ennast kaitsta, agressiooni ära hoida ja sellele tulevikus vastu astuda. See on meie eesmärk," lausus ta.

Zelenski, kes pidas varem teisipäeval kongressis kõnelusi nii vabariiklaste kui ka demokraatidega, väljendas ettevaatlikku optimismi, et takerdunud USA abivoog algab uuesti.

"Ma sain signaale. Need olid rohkem kui positiivsed. Kuid me teame, et peame vahet tegema sõnadel ja konkreetsetel tulemustel. Seetõttu me arvestame konkreetsete tulemustega," ütles ta.

Zelenski sõnul peavad USA ja tema liitlased saatma Venemaale tugeva signaali oma ühtsusest.

"On väga tähtis, et selle aasta lõpuks saame saata agressorile väga tugeva signaali meie ühtsusest," ütles Ukraina president.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 850 sõdurit ja 18 tanki

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 341 500 (võrdlus eelmise päevaga +850);

- tankid 5682 (+18);

- jalaväe lahingumasinad 10 594 (+15);

- suurtükisüsteemid 8076 (+3);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 919 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 605 (+0);

- lennukid 324 (+0);

- kopterid 324 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 6173 (+10);

- tiibraketid 1596 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 10 662 (+12);

- laevad / paadid 22 (+0);

- allveelaevad 1 (+0)

- eritehnika 1176 (+6).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Toimetaja: Mark Gerassimenko, Merili Nael

Allikas: AFP/BNS/Ukrainska Pravda/Unian

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: