Möödunud nädala lõpus Euroopa Liidus kokku lepitud mahukas tehisaru määrus jagab tehisintellekti rakendused riski järgi.

"Valdav osa sellest, mida me igapäevaselt kasutame – minimaalne risk – mingeid muudatusi ei tule, uued reeglid neid ei puuduta. Siis on suure riskiga tehisaru süsteemid, mis peavad vastama rangetele nõutele. Siin räägime näiteks meditsiiniseadmetest ja süsteemidest, mida kasutatakse inimeste värbamiseks, mida kasutatakse piirikontrollis või ka meie vee-, gaasi-, elektritaristus. Seal peavad olema süsteemid riskide maandamiseks," selgitas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela.

Andmekogud, millele tehisintellekt rajatud on, peavad olema kvaliteetsed ning inimene peab süsteemidel silma peal hoidma, tõi Loonela näiteid. Süsteemid, mis on ohuks inimeste põhiõigustele, keelatakse.

"Näiteks mänguasjad, mis kõnelevad ja võivad soodustada laste ohtlikku käitumist või siis süsteemid, mida me teame Hiinast, kus valitsus hindab inimesi ning annab neile sotsiaalseid punkte."

Sinna hulka kuulub ka näiteks näotuvastuse kasutamine avalikus ruumis, kuid eranditega. Politseile jääb see lubatuks näiteks terrorismiohu puhul, raskete kuritegude uurimisel või ohvrite otsimisel. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmete valdkonna juht Ott Velsberg ütles, et Eestile on oluline, et määrus ei oleks liiga piirav.

"Viimased kompromisstekstid lubavad ka ikka julgeolekuasutustel teatud olukordades biomeetrilisi andmeid kasutada. Samamoodi hariduses tehisintellekti rakendamine. Algsetes versioonides just, kui kohe määratleti need suure riski alla," sõnas Velsberg.

Varasem plaan uuest määrusest oleks Eesti avalikule sektorile tähendanud üle 70 miljoni euro kulu, tõdes Velsberg. Kuigi selle kulu tuleb veel hinnata, siis lõplik kompromiss pigem siiski arvestab Eesti muredega.

"Esmapilgul me võime rahul olla, aga ootame selle teksti ise lõpuni ära," ütles Velsberg.

Liiga ranged piirangud võivad ka Euroopas pärssida tehisaru arengut, tõdes Velsberg. Kuigi Euroopa lähenemine on murdeline, siis ei ole Euroopa Liit ainus, kes tehisaru reguleerib. Velsberg tõi näiteks, et Ameerika Ühendriikides oktoobris vastu võetud korraldus pani olulist rõhku ka valdkonna toetamisele.

"Euroopa üks eesmärk on, et aastaks 2030 rakendab kõigis liikmesriikides 75 protsenti ettevõtetest tehisintellekti. Mida kallimaks läheb tehnoloogia rakendamine, seda vähem seda tehakse. Täna alla nelja protsendi ettevõtetest rakendavad tehisintellekti. Võtame veel aluseks, et 99 protsenti ettevõtetest on väikse ja keskmise suurusega ettevõtted, Eestis keskmiselt neli töötajat. Tehnoloogia rakendamine ei saa olla nii kulukas, et meil tekib mahajäämus," selgitas Velsberg.

Samas on tehisaru toetamine ka osa uuest Euroopa regulatsioonist. Näiteks plaanitakse start-up'idele ning väiksematele ettevõtetele tagada liigipääs superarvutitele, mis tehisaru arendamiseks olulised on, selgitas Loonela.

"Selleks, et meil oleks rohkem tehisaru kasutust seal, kus seda vaja on, kus see meile majanduslikult ja sotsiaalselt kasulik on."

Igapäevaselt mõjutab tavalist inimest määrus enim ehk seeläbi, et tulevikus peaks selgem olema, kui pilt või tekst on tehisaru loodud.

"Ehk kui genereeritakse pilt, siis juba pannakse vesimärk või muu märgis külge, et tegemist on arvuti poolt genereeritud pildiga. Kindlasti, kes soovib kopeerida teksti tavakasutuses, ei ole võimalik seda täielikult rakendada, aga teatud eeltingimused on kasutaja vaatest võimalik kättesaadavaks teha. Ehk inimene ise ei pea näiteks foto juurde panema, et see on tehisintellekti genereeritud, vaid see tehakse teenusepakkuja poolt ära," rääkis Velsberg.

Selgem peaks edaspidi olema ka, kas ja kuidas inimeste andmeid tehisaru arendamiseks kasutatakse. Praegu veel on uus määrus vaid poliitiline kokkuleppe, selle seaduseks kirjutamine võtab veel mõned kuud aega. Esimesed keelud jõustuvad tõenäoliselt järgmise aasta teises pooles ning muud nõuded veel hiljem.