Seejuures just järgmisel aastal on oodata teehoiu rahastuse märgatavat kukkumist. Järgmisel aastal on lähtuvalt riigieelarvest kavas Eesti riigiteede hoidmisesse ja arendamisse kokku paigutada 153 miljonit eurot, mida on oluliselt vähem kui varasematel aastatel.

Teehoiukavas on küll ette nähtud rahastuse suurenemist, kuid varasemete aastate tasemele rahastus ei jõua.

Lisaks on käesoleval ja järgmisel aastal suur osa teehoiukava investeeringuid seotud Rail Balticu raudteetrassi ületavate ületavate viaduktide ja liiklussõlmedega, mis tähendab, et muid arendusi on plaanis minimaalselt.

Kokku on näiteks järgmise aasta 153 miljoni euro mahus teehoiukuludest 51 miljonit seotud Rail Balticu viaduktidega, mis tähendab, et muid arendusi on plaanis 8,4 miljoni euro ulatuses. Ülejäänud 93,4 miljonit on kulub teede korrashoiule ja remondile. Seejuures märgib transpordiamet, et tegelikult tuleks teedevõrgu säilitamisesse panustada umbes 210 miljonit eurot aastas.

Järgnevatel aastatel on samuti peamised investeeringud seotud Rail Balticu viaduktidega. Samas võiks teehoiukulud järgneva nelja aastaga kasvada, jõudes 2027. aastaks 179 miljoni euroni, millest 141 läheks teedevõrgu säilitamiseks.

Transpordiamet märgib teehoiukavas, et riigiteede seisukord on aastatega paranenud, kuid 2021. aastast on paranemine peatunud. Teekatte seisukord on väga heal tasemel peamiselt põhimaanteedel. Kuid rohkem kui 2000 kilomeetri tugi- ja kõrvalmaanteede seisukord on jätkuvalt halval või väga halval tasemel.

Alates 2021. aastast on teehoiu rahastamine oluliselt vähenenud. Seetõttu eeldab transpordiamet lähiajal seisukorra halvenemist kõikide teeliikide lõikes. Samuti on transpordiameti andmetel vähese rahastuse tõttu olemasolevate sildade seisund halvenenud.

Lisaks võib teehoiu rahastuse ebapiisavus tulevikus kaasa tuua suuremaid kulusid, sest seisukorra taastamine on transpordiameti hinnangul oluliselt kulukam kui seisukorra hoidmine.

Samuti võib vahendite määramatus transpordiameti hinnangul seada ohtu TEN-T põhivõrku kuuluvate Tallinna-Luhamaa ja Tallinna-Ikla teede väljaehitamise 2030. aasta lõpuks liiklusohutuse ja keskkonnanõuetele vastavaks.

Transpordiameti hinnangul ei võimalda investeeringute madal maht vähendada liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute hulka ning võib negatiivselt mõjutada regionaalarengut.

Eesti riigiteede pikkus on ligi 17 000 kilomeetrit.