Rahandusminister Mart Võrklaev jätaks ära 400 miljoni eurose maksu, kuid kui palju peaks selleks 2025. aasta eelarves kokku hoidma ja puudujäägi katteks laenu võtma, täna veel minister öelda ei oska. Kuid selle maksu mõjutagi kasvab viie aastaga riigivõlg kolme miljardi võrra ja aastased intressikulud kahekordistuvad.

Valitsus kirjutas riigi eelarvestrateegiasse sisse 400 miljonit maksuraha, millel puudus igasugune kate. Kuna majanduse olukord osutus tänavu palju viletsamaks, leiab nüüd rahandusminister Mart Võrklaev, et 2025. aastal pole mõistlik uusi makse kehtestada.

"Selleks, et me ei kataks järjest ja järjest enam on püsikulusid laenuga. Praegu me seda teeme, kuskil 900 miljonit aastas, ja see on see mida me peame muutma. Aga teisalt sellises mahus maksutõuse ilmselt meie majandusühiskond 2025. aastal täiendavalt nö vastu ei suuda võtta," ütles Võrkalev.

Riigivõlg kasvab eelarvestrateegia järgi niigi tänavuselt 5,3 miljardilt 8,6 miljardi euroni 2027. aastal. Kuid 400 miljoni maksutulu ära jätmine suurendab võlga veelgi. 

"Suureneb ju laenukoormus. Järelikult kui nüüd need eilsed uued asjaolud ka sisse programmeerida, see tähendab veel kiiremat laenukasvu ja intressikulukasvu," ütles riigikogu liige Aivar Sõerd (RE).

Kui palju peab riik 2025. aastal nüüd rohkem laenu võtma, selgub järgmise aasta majandusprognooside põhjal, ütles Võrklaev.   

"Laenuvajadus meil järgmisel aasta on kuskil kaks miljardit, suurusjärk 2025. aastal riigi eelarvestrateegia järgi on minu teada natuke rohkem, aga kui me hakkame tegema 25. aasta eelarvet ja lepime seal kokku täiendavad meetmed, kas kulude osas või tulude osas või siis kokkuhoidude osas, siis loomulikult see muutub," ütles Võrklaev.

Kõik see suurendab riigi aastaseid laenu tagasimakseid. Praeguse eelarvestrateegia järgi tagasimaksed järgnevatel aastatel tunduvalt vähenevad, kuid intressikulu suureneb tänavuselt 137 miljonilt viie aastaga 279 miljoni euroni.

Kui palju maksu ära jätmine laenukulu suurendab, Võrklaev täna öelda ei oska.

"Laenu tagasimakse on aastas kuskil 550 miljonit, intressid sinna juurde seal 200 miljoni vahel. Aastane kulu suureneb juba praegu meil riigieelarve strateegia järgi, sest 2019-2020 me sisuliselt kasvatamise oma laenukoormust 10 protsendi võrra, kaheksalt 18 peale," ütles Võrklaev.

Eesti Panga hinnangul on 2025. aasta eelarvepuudujääk teada.

"Kui seda konkreetset maksu ei tehta, vaid plaanitakse mingeid muid meetmeid tulevikus eelarve defitsiidi olukorra parandamiseks, need on need valikohad. Aga mis suurusjärgus, me ikkagi räägime seda, et praegu kokku eelarvedefitsiit tervikuna meie hinnangul 2025. aastal on üle pooleteist miljardi pea kaks miljardit eurot, ehk tegelikult need otsused, mida on vaja teha tulevikus, on veel raskemad kui see 400 miljonit," ütles Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.