Tuleva aasta 1. septembrist algab järkjärguline üleminek eestikeelsele õppele ja kõigepealt lähevad üle esimesed ja neljandad klassid.

Tallinna abilinnapea Andrei Kante sõnul on elukohajärgse kooli määramisel kõige tähtsamad õpilase elukoha lähedus koolile, sama pere teiste laste õppimine samas koolis ja võimalusel ka vanemate soovid.

"Kuni eestikeelsele õppele täieliku üleminekuni 2030. aastal on vanemal võimalus valida, kas ta taotleb lapsele kohta eesti õppekeelega koolis või eestikeelsele õppele üleminevas koolis. Lapsevanema avaldus on linna jaoks ainuke võimalus pere eelistusest teada saada ja sellega saavad lapsevanemad kindluse, et avaldades soovi panna laps eesti õppekeelega kooli, määrab linn elukohajärgseks kooliks eestikeelse kooli," ütles Kante.

Kui mõnda kooli on soovijaid rohkem, kui jagub õppekohti, võetakse arvesse seda, millal on lapse elukohaandmed rahvastikuregistrisse kantud ning eelistatakse neid, kelle registrikanne on varasem.

Tallinnas on praegu 18 eesti-vene ja kaks vene õppekeelega üldhariduskooli, millest alates 2024/25. õppeaastast saavad eestikeelsele õppele üleminevad koolid.