Tootsi hinnangul saavad piirilinna koolid eesti keelele üleminekuga hakkama. Koolides toimub üleminek sujuvalt ja mitme aasta jooksul. Mure on lasteaedadega, sest kõik need peavad eesti keeles õpetamiseks valmis olema juba seitsme kuu pärast.

"Lasteaedade õpetajaid meil tõesti ei jätku. Nad ei anna 1. augustiks 2024 ära C1-taset. Me oleme rääkinud ka haridusministriga, et leiame väikse puhveraja, et nad jäävad abiõpetajaks. Nad ei saa seda lisatasu nii kaua, kui on antud vastavad normid ära. Ma millegipärast olen väga kindel, et aasta jooksul, kui on näha, et asi on tõsine, seda tehakse," lausus Toots.

Narva lasteaias Põngerjas on 10 rühma. Neist kuues on praeguse seisuga üks eesti keelt kõrgtasemel oskav õpetaja olemas. Vajadus on palju suurem. 

"Eeldame, et igas rühmas on vaja kaht õpetajat, see aga on küllaltki suur hulk pedagooge, seepärast sooviksin väga, et meie pedagoogidel oleks mõistliku ajapikenduse näol täiendav võimalus olemas. Loodan väga, et meid võetakse kuulda," lausus lasteaia Põngerjas direktor Jekaterina Golubtsova.

Seni on Narvas muretsetud oma lasteaiaõpetajate keeleoskuse pärast, kuid mujalt pole tööjõudu eriti otsitud.

"Ma ei näe terviklikku kampaaniat linna poolt. Aga ma ei ole ka koolide ega lasteaedade poolt näinud kuulutusi üleriigilises meedias, sotsiaalmeedias. Minu arust, ausalt öeldes, ei ole siiani suurt midagi tehtud. Ja Narva mingit erandit ja Narva liikumist aeglasemas tempos ma kindlasti õigeks ei pea," lausus Narva eesti gümnaasiumi direktor Irene Käosaar.

Kui palju Narva lasteaedu eestikeelsele õppele üleminekul ajapikendust vajavad, selgub tuleva aasta suvel, kui õpetajad peavad ette näitama keeleoskust tõendava dokumendi.