X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Hooldekodu eest rohkem maksma pidavad inimesed otsivad õiguskantslerilt abi

Hooldekodu.
Hooldekodu. Autor/allikas: Olev Kenk/ERR

Õiguskantsleri büroole laekus detsembris mitu pöördumist, kus inimesed ei ole rahul, et erinevalt hooldereformi lubadusest hoolduskulusid vähendada tuleb nüüd oma lähedase hooldekodukoha eest siiski tasuda, mõnel puhul isegi senisest rohkem.

Detsembri alguses kirjutas õiguskantsler Ülle Madisele inimene, kes teatas, et tal tuleb nüüd hooldekodukoha eest varasemast rohkem maksta, ehkki hooldereformi tulemusel pidid inimeste hoolduskulud riigi lubaduse kohaselt vähenema.

Õiguskantslerile laekus ka pöördumine, kus inimene polnud rahul, et Viljandi vallavalitsuse hinnangu kohaselt tuleb tal aidata oma lähedase hooldekodukoha eest tasuda, kuigi hooldereformi kavandades lubati, et lapsed oma vanemate hooldekodukulusid kandma ei pea. Nimelt on vald kehtestanud hoolduskulude piirmääraks 500 eurot kuus, aga kaebaja lähedane elab valla hooldekodus, kus hooldustöötajate kulu on suurem ehk 620 eurot kuus.

Õiguskantsler vastas esimesele pöördujale, et mõistab, miks ta hinnatõusu järel tunneb, et reformi eesmärk ja tegelik elu ei ole omavahel kooskõlas.

"Lubati ju abivajajatele tagada hooldekodukoht keskmise vanaduspensioni eest ning vähendada abivajaja pereliikmete osalust hooldekodukulude katmisel," sõnas Madise. 

Madise märkis, et hooldekodukohtade kättesaadavuse eest vastutavad kohalikud omavalitsused ning õiguskantsler on neile juba aastate eest nende kohustusi selgitanud.

Nimelt on vallad ja linnad kohustatud korraldama hooldekodukoha inimesele, kes oma abivajaduse tõttu seda vajab, samuti tuleb neil aidata inimesi, kellel liiga suur kohatasu takistab abi saamist ning abivajaja pere osaleb hooldekoha eest tasumisel ainult seaduses ette nähtud juhtudel ja ulatuses.

"Hooldusreform ei ole neid reegleid muutnud. Küll aga pandi reformiga kohalikele omavalitsustele kohustus katta hooldekodukoha maksumuses sisalduvad hooldustöötajate kulud. Inimesel tuleb kanda ülejäänud hooldekodukoha kulud (majutus-, toitlustus- ja muud kulud)," selgitas õiguskantsler.

Tema sõnul on omavalitsuse ülesanne selgitada välja, kui suures ulatuses on inimesele ja tema perele majutus-, toitlustus- ja muude kulude kandmine jõukohane.

"Inimesel tuleb ka nendest kuludest katta vaid see osa, mis on tema olukorda arvestades kohane. Kohalik omavalitsus peab tagama, et inimesele jääb pärast hooldekodukoha eest tasumist raha näiteks retseptiravimite, abivahendite ja muu vajaliku ostuks ning raha oma väikeste kulutuste tarbeks," selgitas Madise.

Ta tõi välja, et omaosaluse väljaselgitamiseks tehakse kindlaks teenusesaaja sissetulek ehk riikliku pensioni, kogumispensioni, töövõimetoetuse ja sotsiaalmaksuga maksustatava tulu suurus ning kui see jääb alla eelmise aasta teise kvartali vanaduspensioni summa, milleks tänavu on 634,89 eurot, hüvitab vald teenusesaajalt küsitava tasu ja tema sissetuleku vahe.

Näiteks kui inimene saab töövõimetoetust 558 eurot kuus ning valla korraldatud hooldekodukoht maksab 1200 eurot, millest 525 eurot moodustavad majutuse, toitlustuse ja muud kulud, siis vahet ei hüvitata, kuna inimese sissetulek ületab tema tasutavat osa. Kui aga valla korraldatud hooldekodukoht maksab 1500 eurot, millest majutuse, toitlustuse ja muud kulud moodustavad 700 eurot, siis on vald igal juhul kohustatud katma nendest kuludest 77,89 eurot.

Seejärel tehakse selgeks inimese vajadused, põhjendatud kulud ning varaline seis, sealhulgas see, kas abivajajal on õigus saada pereliikmetelt ülalpidamist, nagu näeb ette perekonnaseadus.

"See hinnang ei kohusta pereliiget selles suuruses ülalpidamist andma, vaid näitab üksnes seda, milline on abivajaja majanduslik olukord siis, kui ülalpidaja talle ülalpidamist annaks," täpsustas õiguskantsler.

Lõpuks leitakse teenuse maksumust, mahtu ning teenuse saaja ja tema pere majanduslikku olukorda arvestades kohane tasu, mida võib inimeselt teenuse eest küsida.

Madise soovitas, et kui tema poole pöördunud inimese lähedase võimet hooldekodu koha eest tasuda on hinnatud enne kohatasu suurendamist, võib taotleda valla- või linnavalitsuselt, et seda tasu vähendataks. Lisaks võib omavalitsuse otsuse peale vaide esitada või see halduskohtus vaidlustada.

"Mõnel juhul võib olla kasulikumgi esitada kõigepealt vaie ja oodata ära vaideotsus, sest niiviisi saab teada põhjendused, miks vald või linn on just sellise otsuse teinud. Seejärel saab kaaluda, kas on otstarbekas pöörduda halduskohtusse," soovitas õiguskantsler.

Teisele pöördujale kirjutas Madise muu hulgas, et tema lähedane võib nõuda, et talle pakutaks teenust kohas, kus hooldustöötajate kulud ei ületa kohaliku vallavalitsuse kehtestatud hoolduskulude piirmäära.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: