Oluline 27. detsembril kell 20.31:

- Allikad: Vene laeva hävitamise järel "jäi kadunuks" 33 Vene meremeest;

- Vene droonirünnakus sai surma kaks inimest;

- Venemaa hoiatas Jaapanit Ukrainale õhukaitsesüsteemide Patriot tarnimise eest;

- ISW: hävitajate allatulistamine sundis Venemaad taktikat muutma;

- Ukraina õhukaitse tulistas alla 32 Vene drooni 46-st;

- Venemaa korraldas droonirünnaku Ukrainale;

- Vene võimud teatasid Ukraina drooni allatulistamisest;

- Zalužnõi: armee ei esitanud konkreetse arvuga mobiliseerimistaotlust;

- Zelenski: Ukraina peab ise või partneritega tootma vajalikud relvad;

- Ukraina: Vene vägi korraldas ööpäevaga viis raketi- ja 21 õhurünnakut;

- Vene rünnakus Hersoni raudteejaamale hukkus üks, sai viga neli inimest.

Ukraina väejuht: rinne ei ole ummikus

Ukraina Tauria väerühma juhataja Oleksandr Tarnavskõi ei usu, et olukord rindel oleks jõudnud ummikusse, kuid vaenlane on oma tegevust peaaegu kogu rinde ulatuses tõhustanud.

Usutluses VSS Ukrainale, vastas Tarnavskõi küsimusele, kas ta usub, et olukord rindel on jõudnud ummikusse, järgmiselt: "Arvan, et veel mitte. Tänaseks on sel täpsed logistilised tulemused. Me ei tohiks unustada, et seisame silmitsi ühe tugevaima väega, millel on vastav ressurss."

"Venemaa laiaulatuslik sissetung on kestnud juba peaaegu kaks aastat ja peaaegu kõik analüütikud olid ennustanud, et me ei suuda vastu pidada, ja kui suudamegi, siis mitte kauem kui kuu või kaks," märkis Tarnavskõi.

"Ukraina rahva ja selle väe jaoks on juba see, et vaenlane ei ole püstitatud eesmärke siiani saavutanud, märkimisväärne edu. Vaenlase tähtsaim eksitus oli, et ta ei uskunud meie rahva sellisesse kokkuhoidmisse, tänaseni jätkuvasse toetusesse," jätkas Tarnavskõi.

"Seega, kui keegi ütleb, et oleme ummikus, siis ei, ei ole ummikus, see on meie tänane seis," ütles väejuht.

Samas rõhutas ta, et olukord Tauria suunal on pingeline ja keeruline – vaenlane on tõhustanud oma tegevust peaaegu kogu rindejoone ulatuses.

"Me mõistame selgelt, et selle strateegiline eesmärk on Ukraina riikluse hävitamine. Seetõttu soovib Venemaa juhtkond kõik need kavatsused selle aasta lõpuks kuidagi ellu viia. See tähendab vähemalt Avdijivka hõivamist. Ambitsioonikam eesmärk on jõudmine Donetski ja Luhanski oblasti halduspiirini ning meie Zaporižžja suuna pealetungiperatsioonide käigus kaotatud ala taashõivamine," ütles väejuht.

Tarnavskõi kinnitas ka, et vaenlane saadab Avdijivka piirkonda pidevalt abiväge. "Jah. Neid tugevdatakse pidevalt. Need on peamiselt üksused nagu Štorm Z, Štorm V," ütles Tarnavskõi.

Tarnavskõi rõhutas, et Ukraina vägi manööverdab oma üksuste ja allüksustega pidevalt.

Avdijivkas on vaenlase jõupingutused koondunud kahele suunale, lisas komandör. Kui võrrelda Marjinkat Avdijivkaga, siis Tarnavskõi sõnul vaenlane Avdijivkasse siseneda ei taha.

"Ta tahab sellest mööda minna, et vältida linnalahinguid – see muudab tema mured veelgi keerulisemaks. Täheldasime seda Bahmuti lahingutes," rõhutas kindral.

"Tänaseks on vaenlane muutunud kogu rindelõigus ja otse minu operatiivalas elavamaks. Mõnes kohas valis ta põhirünnaku suuna, mõnes pettepealetungi. Nii et Avdijivka on see nende põhirünnaku suund, Marjinka teine ​​suund. Novomõhhailivka näiteks on diversiooni suund. Ka Novopavlivka suunal on oma eesmärk," selgitas ta.

Robotõne on omakorda "paikkond, kus vaenlane kandis alalisi kaotusi, kus ta pressib peale ja ründab elavalt".

"Aga kui vaenlane ründab mis tahes piirkonnas, siis uskuge mind, sellel on häid kui ka halbu tagajärgi. Nemad püüavad saavutada edu, kuid meie jaoks on oluline pidada vastu ja anda selge vastulöök," rõhutas Tarnavskõi.

Vene väed jätkavad Ukraina positsioonide ründamist pea kogu rindejoone ulatuses

Ukraina peastaap teatas, et Vene väed jätkavad Ukraina positsioonide ründamist pea kogu rindejoone ulatuses. Ööpäeva jooksul toimus rindel 49 sõjalist kokkupõrget. Ägedad lahingud käivad Avdijivka, Bahmuti ja Marinka lähedal.  

Peastaap teatas, et Bahmuti suunal lõi Ukraina tagasi kaks vaenlase rünnakut. Vene väed jätkavad ka Avdijivka suunal Ukraina positsioonide ründamist. 

Allikad: Vene laeva hävitamise järel "jäi kadunuks" 33 Vene mereväelast

Ukraina ründas öösel vastu teisipäeva Feodossija sadamas Vene laeva "Novotšerkassk". Kuigi Moskva poolt määratud okupeeritud Krimmi juht Sergei Aksjonov teatas varem ühest hukkunust ja neljast vigastatust, vahendavad Telegrami kanal Astra ja Vene opositsiooniväljaanne Agenstvo, et Vene inimkaotused rünnaku tagajärjel on palju suuremad.

Nii väidab Astra, et öösel vastu 26. detsembrit viibis laeval 77 mereväelast. Neist 33 olevat hetkel ametlikult "teadmata kadunud" ning veel 19 olevat saanud vigastada. Astra viitab oma anonüümsetele allikatele ning hetkel pole teadet võimalik kinnitada.

Ukraina mereväe esindaja Dmitro Pletentšuk ütles raadiojaama RFE/RL eetris, et Ukraina luure veel tegeleb rünnaku tagajärgede väljaselgitamisega.

Vene droonirünnakus sai surma kaks inimest

Ukraina siseministeeriumi andmetel sai Vene droonirünnakus surma kaks inimest. Üks inimene suri Odessa eeslinnas, samuti sai kolm inimest vigastada, kui alla tulistatud droonirusud kukkusid suvilapiirkonnale.

Veel üks inimene sai surma Hersoni oblastis. Hersoni linnas said kahjustada elumajad ja kaubanduskeskus.

Venemaa hoiatas Jaapanit Ukrainale õhukaitsesüsteemide Patriot tarnimise eest

Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ütles kolmapäeval, et Jaapani otsus üle anda Ukrainale õhukaitsesüsteemid Patriot oleks "tõsiste tagajärgedega" Tokyo ja Moskva suhetele.

Jaapan on G7 riigina liitunud Venemaa-vastaste sanktsioonidega. Eelmisel nädalal otsustas Jaapani valitsus leevendada relvaekspordi piiranguid, mis võimaldaks Tokyol eksportida USA-sse Jaapanis toodetud Patrioti rakette.

Samas pole seni tulnud teateid, et Jaapan kavatseks otseselt eksportida Ukrainasse Patrioti rakette või õhukaitsesüsteeme tervikuna.

ISW: hävitajate allatulistamine sundis Venemaad taktikat muutma

Ukraina relvajõud saavad Hersoni piirkonnas Dnepri ääres pärast Vene hävitajate allatulistamist vabamalt tegutseda, leiab Ameerika sõjauuringute instituudi (ISW) aruanne, mida vahendas Unian.

Pärast seda, kui Ukraina relvajõud tulistasid eelmisel nädalal korraga alla mitu hävitajat, vähendasid Vene okupandid Hersoni oblasti idarannikul oma operatsioonide tempot. Samuti otsustas agressor tuua kaugsuurtükiväe Dnepri jõele lähemale.

ISW analüütikud teatavad oma aruandes Venemaa lennutegevuse vähenemisest 24. ja 25. detsembril pärast seda, kui Venemaa oli kaotanud viis hävitajat, sealhulgas neli Su-34 ja ühe Su-30SM.

26. detsembril teatas Lõuna-Ukraina kaitsejõudude ühtse pressikeskuse juht Natalja Gumenjuk, et Hersoni oblasti idarannikul toimus Ukraina vägede positsioonidele poole vähem maapealseid rünnakuid varasema keskmisega võrreldes.

Mitme Vene lennuki hävitamine nõrgestas tema sõnul vaenlase võimekust heita planeerivaid pomme. Õhujõudude puudumist kompenseerivad okupandid Hersoni piirkonna pahemkaldal nüüd suurekaliibrilise suurtükiväega.

Eksperdid usuvad, et Vene kaugsuurtükiväe paigutamine rindejoonele lähemale võib anda Ukraina relvajõududele võimaluse seda tüüpi relvadega hõlpsamini toime tulla ning tegutseda vabamalt ja ohutumalt piki Dnepri kallast, sealhulgas ka paremkalda tagalaaladel.

Ukraina õhukaitse tulistas alla 32 Vene drooni 46-st

Ukraina õhuväe teatel ründas Venemaa öösel vastu kolmapäeva Ukrainat 46 drooniga Shahed-136. Droonid lasti välja Krimmis asuva Balaklava linna ja Venemaal Krasnodari krais asuva Primorsko-Ahtarski linna lähistelt.

Droonirünnak toimus mitme lainega. Esimesed droonid lasti välja kella 19.00 paiku teisipäeval ja viimased kella 3.50 paiku kolmapäeval.

Ukraina õhutõrje ja õhujõud on suutnud alla tulistada 32 drooni. Õhutõrje töötas Mõkolajivi, Odessa, Hersoni, Dnipropetrovski, Vinnõtsja, Zaporižžja, Hmelnõtskõi ja Kirovohradi oblastis.

Õhuväe esindaja sõnul ei suudetud alla lasta neid droone, mis sihtisid rinde lähedal olevaid alasid. Need asusid ennekõike Hersoni oblastis. Veel mitu drooni kukkus alla ise.

Venemaa korraldas droonirünnaku Ukrainale

Venemaa ründas öösel vastu kolmapäeva Ukrainat droonidega. Ukraina kaitseväe sõnul sisenesid ründedroonid Ukraina õhuruumi lõunast.

Kell 18.58 teatati drooniohust Hersoni ja Mõkolajivi oblastis. Hiljem hakkas õhuhäire töötama ka Odessa, Vinnõtsja, Tšerkassõ, Hmelnõtskõi ja Žõtomõri oblastis.

Kesköö paiku teatas Ukraina rahvusringhääling Suspilne plahvatustest Odessas. Esialgsetel andmetel sai droonirünnakus kahjustada elumaja ning sündmuspaigal on ka vigastatuid.

Kell 1.21 teatati teisest droonirünnaku lainest. Õhuhäire hakkas töötama Zaporižžja ja Dnipropetrovski oblastis. Hiljem teatati drooniohu laienemisest Poltava ja Harkivi oblastile.

Kella nelja paiku lõppes õhuhäire töö kõikides oblastites.

Vene võimud teatasid Ukraina drooni allatulistamisest

Rostovi oblasti kuberner Vassili Golubev väitis, et Vene õhukaitse tulistas oblasti õhuruumis öösel vastu kolmapäeva alla Ukraina drooni.

Kuberneri sõnul pole veel teada, kas droonirünnaku tagajärjel sai keegi kannatada.

Zalužnõi: armee ei esitanud konkreetse arvuga mobiliseerimistaotlust

Ukraina väejuhatus ei esitanud konkreetset arvu, kui palju inimesi on vaja mobiliseerida relvajõududesse, teatas teisipäeval kaitseväe ülemjuhataja Valeri Zalužnõi.

"Alustame sellest, et väejuhatus ei teinud mingit taotlust mingile arvule ega muud taolist. Väejuhatus jätkab oma riigi kaitsmise ülesannete täitmist ning vastavalt sellele kujundab oma taotlusi: taotlusi laskemoonale, relvadele ja inimressursile," seletas Zalužnõi.

"Seda tehakse jooksvalt ning mingis eraldi formaadis, eraldi üritusena kas valitsuses või ülemraadas, me seda ei tee," lisas ta.

Zalužnõi rõhutas, et väejuhatus täidab oma volitusi kooskõlas nende funktsioonidega, mis talle on pandud.

Kaitseväe ülemjuhataja rõhutas, et mobiliseeritavate arv on kavandatud järgmiseks aastaks. See arvestab praeguste puudujääkide katmist, uute väeosade moodustamist, samuti kaotuste prognoosi, mida võidakse kanda aasta jooksul.

"Sellest tulenevalt ei saa ma välja öelda seda arvu ega seda, milline arv on seotud nende näitajate ühe või teise osaga. See on sõjasaladus," selgitas ta.

Uudisteagentuur Unian teatas teisipäeval, et Ukraina valitsus esitas ülemraadale mobilisatsiooni ja sõjaväelise registreerimise parandamise eelnõu.

Ukrainas jätkuvad ettevalmistused 500 000 sõjaväelase mobiliseerimiseks.

Ministrite kabinet töötab välja mobilisatsioonireegleid, kirjutas erakonna Rahva Teener parlamendifraktsiooni juht David Arahhamia oma Telegrami kanalis.

"Väejuhatus on esitanud taotluse 500 000 sõjaväelase mobiliseerimiseks. Valitsus töötab välja reegleid," märkis poliitik. 

President Volodõmõr Zelenski teatas suurel aastalõpu pressikonverentsil, et sõjavägi tegi ettepaneku mobiliseerida veel 450 000-500 000 ukrainlast.

Hiljem ütles kaitseminister Rustem Umerov, et Ukraina kaitseväkke on vaja suurt hulka inimesi, et tõsiselt tugevdada rindejoont, mille pikkus on üle 3000 kilomeetri.

Zelenski: Ukraina peab ise või partneritega tootma vajalikud relvad

Ukraina peab iseseisvalt või koos partneritega tootma kogu relvastuse, mis on vajalik võitlemaks agressiooni vastu, ütles president Volodõmõr Zelenski teisipäeva õhtul videopöördumises.

"Ukraina peab tootma - iseseisvalt või koos partneritega - kõik, mis on vajalik kaitseks Venemaa agressiooni igasuguste vormide eest," ütles ta.

Ta märkis, et kõrgeima ülemjuhataja peakorteri äsjane nõupidamine oli täielikult pühendatud relvastuse tootmisele järgmisel aastal.

"Tõime peaministriga välja, millises mahus vahendeid on vaja suunata kiirendatud korras kaitsetööstusele. Ametnikud peavad ka paika panema kõik ülesanded meie diplomaatilise töö jaoks järgmisel aastal - nimelt selle, mis puudutab kokkuleppeid partneritega relvade tootmise, komponentide ja varustuse tarnimise osas," ütles president.

Ukraina: Vene vägi korraldas ööpäevaga viis raketi- ja 21 õhurünnakut

Vene sõjavägi korraldas viimase ööpäeva jooksul viis raketi- ja 21 õhurünnakut, teatas teisipäeval Ukraina kindralstaap.

Vaenlane tulistas ka 38 korda mitmikraketiheitjatest, lisati teates seisuga kell 18.00.

Suurtükkide ja miinipildujatega tulistati rohkem kui 95 asustatud punkti Ukrainas.

Vene rünnakus Hersoni raudteejaamale hukkus üks, sai viga neli inimest

Venemaa ründas teisipäeval Ukraina lõunaosas asuvat Hersoni, tabamuse sai linna raudteejaam, kus evakueeruvad tsiviilisikud ootasid rongi, teatas teisipäeval Ukraina siseminister.

Esialgsetel andmetel hukkus vähemalt üks ja sai vigastada neli inimest.

"Herson õhtul. Umbes 140 tsiviilisikut ootamas jaamas evakuatsioonirongi. Just sel hetkel alustas vaenlane linna massiivset pommitamist," ütles Ihor Klõmenko Telegrami-postituses.

Klõmenko sõnul sai surma üks ja viga kaks politseinikku. Teised kannatanud olid tsiviilisikud.

Rünnakust Hersoni raudteejaamale teatas ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 790 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 355 750 (võrdlus eelmise päevaga +790);

- tankid 5913 (+14);

- jalaväe lahingumasinad 10 973 (+17);

- suurtükisüsteemid 8376 (+10);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 934 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 616 (+2);

- lennukid 329 (+0);

- kopterid 324 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 6471 (+13);

- tiibraketid 1620 (+2);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 11 140 (+31);

- laevad / paadid 23 (+1);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 1240 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.