Suursaadik Kristjan Prikk rõhutab, et erinevalt paljudest teistest asutustest pole välisministeeriumil kärbeteks palju mänguruumi, sest enamik eelarvest on püsikulud.

"Välisteenistusse inimeste lähetamisega kaasnevad kulud pereliikmete ülalpidamiseks, sealhulgas laste koolitamisega seotud kulud, elukaaslaste või abikaasade kohapeal elamisega seotud kulud ja muu. Ehk me ei saa vaadata ainult nende töötajate endaga vahetult seotud kulusid," rääkis Prikk ERR-ile.

Välisminister Margus Tsahkna on öelnud, et New Yorgi ja San Francisco peakonsulaatide sulgemisega hoitakse kokku 1,2 miljonit eurot aaastas.

Mõlemas peakonsulaadis töötab praegu kaks konsulaardiplomaati ja üks kohapealt palgatud sekretär. Keegi neist nendel kohtadel ei jätka.

Samal ajal loob välisministeerium Washingtoni suursaatkonda konsulaar- ja majandusdiplomaadi ametikoha.

Väliseestlase Merike Barboraki sõnul võiksid nad seda tööd teha hoopis New Yorgis, mis võimaldaks peakonsulaadil avatuks jääda. Washingtoni elamiskulud pole tema hinnangul niivõrd palju väiksemad, et nende pealt suudetakse märkimisväärselt kokku hoida.

"Me räägime sellest, et kui konsul hakkab nüüd käima New Yorgis konsulaarvastuvõtte tegemas, kõik reisikulud, ööbimiskulud, et see number, mis siin nüüd lüüakse paari aasta pärast kokku, ma arvan, et seal on näha, et pole mingit kokkuhoidu," ütles Barborak.

Välisministeerium teatas reede lõuna ajal reaktsioonina sellele, et nende rahandusosakonna arvutuste järgi annavad ainuüksi juba järgmisel aastal New Yorgi ja San Francisco konsulaatide sulgemised vastavalt 578 296 ja 475 993 eurot kokkuhoidu. 

Lisaks rõhutas välisministeeriumi esindaja, et kuigi konsulaardiplomaat hakkab alaliselt elama Washingtonis, siis ta hakkab käima New Yorgis - samas ruumis, kus konsulaat tänagi asub - ja tegema dokumentide vastuvõtmist ja väljastamist. Mitu korda nädalas ta hakkab New Yorgis käima, on veel lahtine, kuid võimalus dokumentideks taotlusi sisse anda ja dokumente kätte saada jääb alles, märkis ministeerium.

Barborak rääkis, et peakonsulaadi teenuseid ei kasuta ainult New Yorgi elanikud. Inimesed kaugemalt peavad dokumentide saamiseks tihti töölt vabaks võtma ja peatuma hotellides.

"Kui see passi hind tuleb tuhat dollarit, siis see jääb saamata. See pass jääb saamata ja Eesti riik kaotab oma kodanikke. Samamoodi räägime turistidest. Mitte keegi ei lähe Washingtoni. Turistid tulevad New Yorki. Kui juhtub siin dokumentidega midagi, kus on see abi?" selgitas Barborak.

Möödunud aastal oli selliseid hädajuhtumeid New Yorgis kokku seitse ja ajutisi reisidokumente saavad väljastada ka aukonsulid.

Samuti üritab välisministeerium inimesi suunata kasutama riigi e-teenuseid. "Me isegi anname ID-kaardi lugejaid inimestele koos ID-kaardiga, selleks et neil poleks keeruline seda kasutama hakata, selleks et julgustada selle kasutamist," ütles Prikk.

Suursaadiku sõnul võiksid ka kogukonna liikmed pakkuda mõtteid, kuidas e-teenuste kasutamist väliseestlaste seas hoogustada.

Novembris asus ka riigikogu väliskomisjon seisukohale, et Eesti diplomaatilist esindatust Ameerika Ühendriikides ei tohi vähendada, ning tegi seetõttu välisministeeriumile ettepaneku tühistada New Yorgi ja San Francisco peakonsulaadi sulgemise otsus. "Väliskomisjon leiab, et otsus vähendada diplomaatilist esindatust USA-s on vastuolus Eesti välispoliitika arengukavaga 2030, milles seatud eesmärkide hulgas on kõikehõlmava ja süvendatud koostöö arendamine USA-ga, võõrsil elavatele eestlastele konsulaarteenuste muutmine hästi kättesaadavaks ning võõrsil elava eestlaskonna suurem kaasamine välismajanduse edendamisse, et parimal moel tagada Eesti huvide kaitsmine võõrsil. Kõigi nende eesmärkide saavutamisel on oluline lai diplomaatiline esindatus USA-s, mis ülesannet täidavad peakonsulaadid New Yorgis ja San Franciscos," märkis komisjon.

Komisjon leidis kahe arutelu järel, et argumendid kulude kokkuhoiust või töö ümberkorraldamisest ei kaalu üles kahju Eesti huvidele.