Narvas saadab piirivalve iga päev piirilt tagasi kümneid kolmandate riikide kodanikke. Kõige rohkem on nende seas Moldova elanikke, kes tegelikult ei tahagi Euroopa Liitu pääseda.

Narva piiripunkti juht Marek Liiva kinnitas ERR-ile, et sisenemiskeeldude vormistamine on piirivalvurite igapäevane tegevus. Põhjusteks on tavaliselt korrektsete dokumentide puudumine või see, et inimene ei suuda selgitada, kuhu ta Euroopa Liidus sõita soovib ja mida teha kavatseb. Sellisel juhul saadetakse ta tuldud teed tagasi.

Viimastel kuudel on aga Narva piiripunktis vormistatud sisenemiskeeldude arv märgatavalt kasvanud. Kui varem saadeti piirilt tagasi kümmekond inimest päevas, siis praegu kuni kolm korda rohkem. Peamiselt on tegemist Moldova kodanikega, kelle eesmärgiks ongi Narva piiripunktis vaid korraks nägu näidata ja tempel passi saada.

Marek Liiva sõnul on Moldova kodanikud ise öelnud, et Vene Föderatsioonis kehtib reegel, et iga kolme kuu tagant nad peavad ennast registreerima, et nad on riigist väljas käinud ja siis nad võivad pöörduda tagasi ja Venemaal jätkuvalt viibida kuni 90 päeva. Tegelikult nende eesmärk on lihtsalt käia piiril, saada tempel passi ja seejärel tagasi minna Venemaale.

Liiva sõnul on sisenemiskeeld ühekordne ja sama inimene võib kolme kuu möödudes taas Narva piiripunkti ilmuda, et uus tempel passi saada.

Moldova kodanikud on piirivalvuritele selgitanud, et nii tehakse mitu korda, enne kui Venemaal kas elamisluba või kodakondsus saadakse.

Narva piirivalvuritele tähendab templikogujate teenindamine lisatööd.

"Kui me varem rääkisime, et meil oli siin sisenemiskeeldude arv 10-15, praegu vahel isegi 30-40 inimest ööpäevas, siis sisenemiskeelu vormistamine iseenesest, sõltuvalt isikust ja juhtumist, võib olla poolest tunnist kuni tunni ajani," selgitas Liiva. "Ta võtab ressurssi."

Sisenemiskeeldude vormistamise juhtumid on kasvanud nii Eesti kui naaberriikide piiripunktides ja sagenenud pärast seda, kui Soome oma piiri Venemaaga sulges.