2023. aasta 11 kuu lõikes vähenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta sama ajavahemikuga võrreldes kaheksa protsenti.

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et novembris mõjutasid jaekaubandusettevõtete müügitulu langust enim tööstuskaupade kauplused, kus müük vähenes aastaga 12 protsenti.

"Müügitulu vähenes enamikul tegevusaladel, vaid apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes kasvas müük kolm protsenti," lisas Pihlak.

Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 21 protsenti vähenes müük posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes. Müügitulu vähenes veel 17 protsenti muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga, 13 protsenti tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes, 10 protsenti majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes, üheksa protsenti muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (kaubamajad) ning kaheksa protsenti kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi ehk kioskites, turgudel ning otsemüügil.

Toidukaupade kaupluste müügitulu vähenes eelmise aasta novembriga võrreldes kaks protsenti ja mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu 11 protsenti.

Oktoobriga võrreldes vähenes jaekaubandusettevõtete müügitulu novembris ühe protsendi. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal jäi müük eelmise kuu tasemele.

Ökonomist: jaekaubanduse langus on Euroopa Liidus üks suuremaid

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles andmeid kommenteerides, et aasta suurima languse taga on paljuski baasefekt, kuna 2022. aasta novembris tegi jaemüügimaht kuises võrdluses korraliku kasvu, mis tuli omakorda tollasest autokütuse müügimahu suurenemisest.

Siiski - 11 kuu kokkuvõttes vähenes jaemüügimaht aastases võrdluses kaheksa protsenti, mis oli Euroopa Liidus üks nõrgemaid tulemusi.

Eesti inimeste eratarbimise maht, mis koroonakriisist väljudes ja koos teise samba pensioniraha laekumisega oli 2021. aastast kuni 2022. aasta keskpaigani erakordselt tugev, on nüüd pandeemiaeelse trendiga võrreldes üha väiksemaks kahanenud, märkis Mertsina.

Eesti jaekaubandust ja ka muid tegevusalasid (majutus, restoranid, transport, kultuuritegevus ja kinnisvara) mõjutab Mertsina sõnul negatiivselt mitteresidentide Eestis ja Eesti residentide välismaal tarbimise vähenenud bilanss. Mitteresidendid on kulutanud Eesti majanduse mahtu arvestades siin viimase 10 aastaga üha vähem ja eriti märkimisväärselt on see kahanenud koroonakriisi järgsetel aastatel.

"Kuigi Eesti inimeste ostujõud ja majanduses olev kogu palgafond suurenevad inflatsiooni mõju arvestades juba alates eelmise aasta keskpaigast, halveneb inimeste kindlustunne jätkuvalt. Muretsetakse üha rohkem tööpuuduse tõusu ja oma rahalise olukorra halvenemise pärast. Üha rohkem on majapidamisi, kellel pole kuu lõpus enam pangakontol raha. Töötusemäära tõus ja hõive vähenemine piiravad tarbimismahtu," loetles Mertsina.

Eelmisel kahel aastal kukkus inimeste ostujõud väga tugevalt, languse-eelse tipuni jõuab see Mertsina hinnangul tagasi alles järgmisel aastal.