Eesti elektritarbimise tipp on 2021. aasta veebruari 1591 megavatti ning selle nädala külmad ilmad viivad tarbimise tipu lähedale, võimalik, et ülegi, ütles ERR-ile Eleringi energiasüsteemi juhtimiskeskuse juht Märt Allika.

"Küllap me liigume selle kõigi aegade tipu lähedal. Suhteliselt keeruline on öelda, kas rekord tuleb või ei tule, aga küllap me seal ligidal liigume," lausus ta.

Pea kahe aasta taguse tarbimise tipu ajal oli ilm samuti külm ja külmemaks muutis ilma tugev tuul, meenutas Allika. Teisipäeval, mil osas Eesti piirkondades on õhutemperatuur langenud allapoole 20 kraadi, on prognoositav tarbimise tipp 1460 megavatti.

"Tugev külm pluss tuul on see kombinatsioon, mis reeglina annab tarbimise maksimaalse tipu kätte. Suures plaanis võiks öelda, et Eesti elektrisüsteem on selliste tipukoormuste jaoks disainitud, selles mõttes mingit ohtu süsteemi seisukohalt ei kujuta;" lausus Allika.

Eesti enda tootmise tipp on teisipäeval 955 megavatti. Tuuleparkidest tuli hommiku seisuga paarsada megavatti. Suur osa elektritoodangust tuleb seega põlevkivijaamadest, mis madalama hinna puhul turule ei pääse.

"Nii-öelda absoluutsete tarbimistippude juures on kindlasti tõenäosus, et sellised elektrijaamad, mis reeglina turule pole pääsenud, võivad sellistes olukordades pääseda turule ja teha turuhinda. See võib tekitada kõrgemat elektrihinda," märkis Allika.

Elektri börsihind Eestis, aga ka meie lähinaabrite juures kerkis külma ilma saabudes kohe. Teisipäeva keskmine on Eestis 173,56 eurot megavatt-tunni kohta, veel esmaspäeval oli keskmine 45,25 eurot. Samas tähendab see, et tuult ikkagi on, et tuuleelektrijaamad hoiavad hinda veidi madalamal, kui see oleks tuulevaiksel päeval, mil hinna kujundaksid fossiilkütustel töötavad elektrijaamad, ütles Allika.

Hind jääb nädalaks samale tasemele

Alexela energiakaubanduse portfellijuht Kalvi Nõu ütles ERR-ile, et praegu tõmbab elektri hinda Eestis üles eelkõige Soome, kus miinuskraade on veel rohkem kui Eestis. "Eestist liigub täna päeva keskmisena umbes 450 megavatti elektrit tunnis Soome," märkis ta.

Nõu lisas, et kui süsteemis ei esine suuri tõrkeid, siis võib eeldada, et päeva keskmised hinnad jäävadki see nädal 200 euro kanti megavatt-tunni eest ja tipuhinnad jäävad 500 euro ligi.

"Arvestades praegust olukorda on elektrisüsteem väga haavatav ja mõne elektrijaama rike võib tuua endaga kaasa väga ebameeldivaid hinnahüppeid," nentis ta.

Nõu sõnul sõltub kõik ilmast ja kuivõrd ilmaprognoos on siiski suhteliselt leebe, peaks elektrihindades tekkima rahunemine. Järgmisel nädalal peaks hind jääma vahemikku 110–140 eurot megavatt-tunni eest, lausus ta.

Elekter liigub tavapäratult lõunast põhja

Samas on Lätis ja Leedus teisipäeval elektri hind Eestist odavam, 111 eurot megavatt-tunni kohta, mis ei ole kuigi tavapärane. Eestis on sama hind, mis Soomes. Allika sõnul on praegu juhtunud üsna tavapäratu asi: nimelt liigub elekter lõunast põhja, sest lõunanaabrid suudavad praegu pakkuda odavamat elektrit.

"Põhimõtteliselt Poolast ja Rootsist Leedusse ja edasi Lätti ja Lätist Eestisse. Detsembri keskel ja lõpus olid väga soojad ilmad, palju vihma, seda ka Lätis ja Valgevenes. Seoses sellega on Daugava jões, kus on kolm hüdroelektrijaama, veetase on väga hea. Need elektrijaamad toodavad praegu oluliselt rohkem elektrit kui tavaliselt jaanuari alguses. See on täiendav komponent, mis annab turule soodsamat elektrit. Nüüd ongi juhtunud nii, et elekter liigub lõunast põhja, mis ei ole päris tavapärane elektril liikumise suund," rääkis Allika.

Allika sõnul näitab teisipäevane tipuhind Eestis, 483 eurot megavatt-tunni eest, et turule on pääsenud kõrgema hinnaga fossiilkütusel töötav jaam.