"Reklaamiseadus on 15 aastat vana seadus ja vahepeal on elu ja meediakanalid väga palju muutunud. Meie tahame teha seaduse selgemaks, lihtsamini mõistetavaks ja ajakohasemaks," ütles MKM-i ettevõtluskeskkonna valdkonna juht Merike Koppel.

"Tahame eesmärgi täita nii, et kaitstud oleksid haavatavate sihtgruppide ja tarbijate huvid, aga ka ettevõttele jääks võimalus oma tooteid ja teenuseid turundada," rääkis Koppel.

Koppeli sõnul puudutavad kõige olulisemad asjad, mida MKM-i töörühm on kaardistanud, seaduse ajakohastamist. "Vanade kanalite regulatsioon ei ole sobiv sotsiaalmeedia kontekstis. Meie hinnangul on tulevikukindlam reguleerida sisu kanalineutraalselt," sõnas ta.

Samuti oleks tema sõnul tarvis mõisteid selgemaks kirjutada ja ka puuduolevaid lisada. "Näiteks mõjuisikud on täna seaduses tundmatu nähtus, aga samas meie tänases maailmas on nad vägagi tuntavad isikud ja nende tegevused ka mõjutavad. Siin on tekkinud väga palju küsimusi mõjuisikutele endale, aga ka järelevalve asutused soovivad kindlat alust, kuidas mõjuisikuid mõista, reguleerida ja hinnata," rääkis Koppel.

Koppel märkis ka, et järelevalve hoovad ei ole praegu piisavalt tõhusad. "Näiteks see, mida järelevalveasutus saab üldse teha oma piiratud ressursiga, menetlus on aeglane, sunniraha määr madal – kas sellega saame midagi teha," sõnas ta.

Mõistete selgemaks kirjutamisel austatakse reklaami enda mõistest – mis on reklaam ja mis ei ole. "Siinjuures siis tuleb ka arvesse võtta uusi seadusi, mis meil tulevad Euroopa Liidu õigusega seoses, nagu digitaalteenuste seadus (Digital Services Act)," rääkis Koppel.

Alkoholireklaamiga plaanid veel lahtised

Eesti Rahvusringhäälingu poole on pöördunud juba murelikud vabaühendused, nagu Eesti Karskusliit, Lastekaitse Liit, Eesti Vähiliit, Eesti Arstide Liit ja teised, murega, et uus reklaamiseadus muudab tootja- ja meediakanalisõbralikumaks täna rangelt reguleeritud alkoholireklaami.

Koppeli sõnul seda karta pole vaja. "Ei, seda ma küll täna siin niimoodi öelda ei saa ega ei taha ja see ei ole ka olnud seaduse muutmise eesmärk. Meie eesmärk on olnud selgitada välja kitsaskohad, kaasates võimalikult palju huvigruppe oma aruteludesse ehk siis nii ettevõtjaid, turundajaid, ringhäälinguid, ministeeriume, keda see seadus võiks puudutada, aga ka karsklased ja teised," rääkis Koppel.

"Me ei hakka ühtegi piirangut leevendama, see ei ole meil plaanis. Küsimus on lihtsalt selles, kas need piirangud, mis täna on seaduses, kas on tõhusad, kas nad päriselt kaitsevad tarbijate huvisid sellisel kujul. Näiteks kui me toomegi selle sama alkoholireklaami, siis see on keelatud tele- ja raadioprogrammis kella seitsmest hommikul kuni kella 10-ni õhtul. Samas vaadatakse lineaartelevisiooni tõesti üsna vähe ja järele vaadates on see reklaam sõltumata kellaajast ikkagi näha," selgitas Koppel.

Teine näide, mille Koppel toob, on sotsiaalmeedia, kus alkoholireklaamil
kellaajalist piirangut üldse ei ole.

"Meie lahendus või mida me ühe lahendusena välja pakume, ongi reguleerida kõiki kanaleid tervikuna, nii-öelda kanalineutraalselt, et hinnata reklaami kogu turundusruumis, mitte selliselt, kui ta oli 15 aastat tagasi, kui meil tegelikult olidki kanaliteks enamasti raadio ja televisioon. Ehk et alkoholireklaam ei jõuaks lasteni või haavatava sihtgrupini, nagu sõltlased, ei peaks piirangud olema vaid lineaartelevisioonis, vaid kanaliteülesed," sõnas Koppel.

Koppel rõhutas, et MKM-i eesmärk ei ole teha reklaamiseadust kuidagi leebemaks, vaid selgemaks ja ajakohasemaks ja selliseks, mis vastaks tänapäevasele turuolukorrale.

Samas valmislahendusi tema sõnul laual veel ei ole. "Küsime, kuidas saaks nii reguleerida, et alkoholireklaam ei jõuaks alaealiseni. Näiteks kui mõjuisik teab, et tema jälgijate hulgas on alaealisi, siis ta ei tohiks seda teha, vaid et ta teeks seda podcast'is, mis on mõeldud ainult täisealistele. Me kaardistame ka, kas oleks võimalik inimeste käitumist mõjutada teisiti kui seadusega," sõnas Koppel.

Samas kinnitas Koppel, et laual pole olnud ideed alkoholireklaam päriselt ära keelata, nagu tegi seda Leedu. "Keelud ei too loodetud kasu, nagu saame öelda finantsteenuste reklaami keeldude puhul, mida kasutas Läti," lisas Koppel.

Eri vabaühendused on aga ettevõtjate ja kanalite eneseregulatsiooniideed kritiseerinud. "MKM ei hinda huvide konflikti, ta kutsub laua taha ja küsib arvamust nendelt, kellel on ärihuvid mängus. Kitsaskohti üritab ministeerium lahendada ainult nende vaatevinklist ja püüab nendele teha seadusekava vastuvõetavaks," ütles Eesti Karskusliidu juht Lauri Beekman.

Beekmani sõnul toetavad Eesti vabaühendused Leedu varianti, kes keelas alkoholireklaami täielikult. "Kui see reklaamiseadus üldse lahti võtta alkoholireklaami seisukohalt, siis võiks kehtestada alkoholile täieliku reklaamikeelu," sõnas Beekman.

Mõjuisik saab seaduses määratluse

Mis puudutab mõjuisikuid hõlmavaid muudatusi, siis ka siin tegeletakse veel kaardistamise ja kaasamisega. "Kes see mõjuisik üldse on, et kuidas isik,
kes täna siis sotsiaalmeedias toimetab, kuidas tema ennast defineerib ja kuidas me siis seaduses selgeks teeme, kes see mõjuisik on? Et üldse see inimene ise saaks ka aru, millised kohustused talle tulevad, kui ta mingisuguseid sõnumeid sotsiaalmeedias oma jälgijatele välja saadab," arutles Koppel.

Trahvimäärad reklaamiseaduse rikkumise eest tõusid aga juba novembris maksimummäärani ehk 400 000 euroni. "Novembris jõustusid reklaamiseaduse muudatused, mille kohaselt karistatakse reklaamiseaduse rikkumise eest juriidilist isikut varasema 50 000 euro asemel kuni 400 000 euroga. Näiteks on trahvi ülemmäär juriidilisele isikule 400 000 eurot, kui avalikustatakse reklaam, mis ei vasta alkoholi, tarbijakrediidi või hasartmängu reklaamile kehtivatele nõuetele. Samuti võib rahatrahvi saada ka eksitava reklaami avalikustamise eest," sõnas Koppel.

Samas pole Koppeli sõnul tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametil trahvide määramist ette tulnud, sest kõik menetlused on lahendatud kokkulepete teel.

"Viimaste aastate jooksul ei ole reklaamiseaduse rikkumiste eest tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet kedagi rahatrahviga karistanud. Väärteomenetlus ja rahatrahv on korrakaitseorgani meetmetest viimane abinõu. See tähendab, et enne trahvimist TTJA nõustab, selgitab, põhjendab ja kohustab ettevõtjat õigusvastaste reklaamide avalikustamine lõpetada. Kui ettevõtja aga järjepidevalt ja hoolimata TTJA poolt antud selgitustest ja hinnangutest jätkab reklaamiseaduse rikkumist, siis on võimalik n-ö viimase abinõuna määrata õigusrikkumise eest rahatrahv," sõnas Koppel.

Hetkel on MKM-il käsil reklaamiseaduse muudatuse väljatöötamiskavatsuse vormistamine, jaanuari jooksul kavatseb MKM avalikustada töörühmades kaheaastase töö jooksul kokku saanud ettepanekud, et neid siis eri huvigruppidega seaduseelnõu kokkupanekuks arutada.