Joel Volkovi arvamuslugu "Väärtuskonflikt kolmes vaatuses" sisaldas ridamisi eksitavaid väiteid alkoholireklaami piiramise ja tervisepoliitika mõju kohta ning süüdistas mind arusaamatutes pattudes. Terviseministrina on minu kohus kaitsta rahva tervist, aga ka selgitada tehtud otsuseid ning teavitada avalikkust tõenduspõhisest lähenemisest.

Keda usaldada tervisepoliitika tegemisel?

Tervisepoliitika kujundamisel oleme Eestis lähtunud sõltumatute ekspertide ja teadlaste soovitustest. Nende ekspertide peamine eesmärk on tervise kaitsmine, mitte isikliku kasu saavutamine või poliitiliste punktide kogumine. Meie nõustajate hulka kuuluvad arstid, teadlased ja teised tervisevaldkonna spetsialistid, kes toetuvad oma soovitustes laiaulatuslikule teaduslikule tõendusmaterjalile.

Tõepoolest, ka Eesti rahvast peaks usaldama. Tervise Arengu Instituudi 2022. aasta uuring näitab, et 74 protsenti Eesti inimestest toetab alkoholi reklaami täielikku keelustamist veebikanalites. Ka konjunktuuriinstituudi iga-aastaselt läbiviidava uuringu tulemusel toetab enamik inimesi alkoholi reklaami senisest suuremat piiramist. Seega, kelle huvides tegelikult alkoholi reklaamimine on? Inimesed seda näha ei soovi.

Kui keegi väidab, et minu otsused on kallutatud või põhinevad ebapädevatel nõuannetel, siis tegelikult lähtun ma laiapõhjalisest toetusest ühiskonnas ning sõltumatute ekspertide soovitustest.

Kas reklaamipiirangud toovad majanduskahju või -kasu?

Tervise Arengu Instituudi andmetel ulatuvad alkoholist põhjustatud haiguste ravikulud igal aastal üle 50 miljoni euro. Seda raha saaks kasutada ravijärjekordade lühendamiseks. Lisaks on alkoholi tarbimisest tingitud sotsiaalsed ja majanduslikud kulud hinnanguliselt üle miljardi euro aastas. Näiteks on vähenenud töövõimega inimeste seas 40 protsendi põhjuseks käitumis- ja psühholoogilised häired ja suur roll on alkoholisõltuvusel.

Alkoholireklaami piiramine ei ole ainult tervisekaitse meede, vaid investeering meie rahva tulevikku ja majanduslikku jätkusuutlikkusse. Piirangud alkoholireklaamile aitavad vähendada tarbimist, eriti noorte ja teiste haavatavate sihtrühmade seas, mis omakorda vähendab alkoholist tingitud kahjusid.

Väited, et alkoholireklaami piirangud kahjustavad majandust või piiravad sõnavabadust, ignoreerivad asjaolu, et rahva tervise kaitse on üks ühiskonna olulisi ülesandeid. Me peame leidma tasakaalu majanduslike huvide ja rahva tervise vahel, arvestades pikaajalist mõju, mida alkoholi liigtarbimine avaldab nii inimeste heaolule kui ka riigi majandusele.

Alkoholireklaami tulu mõnele ettevõttele ja kasvanud alkoholitarbimise mõju majanduskasvule kahvatuvad kahju arvel, mida sõltuvuse tõttu tööturult eemalejäämine, haigestumine ja enneaegsed surmad kaasa toovad. Kellegi käive võib olla paar aastat suurem, aga pikas plaanis lükkame tööturul välja väga palju töökäsi, ressurssi, mida meil napib ja mis majanduskasvu piirab.

Alkoholireklaami piiramine ei ole mitte ainult moraalne ja tervislik valik, vaid ka majanduslikult ratsionaalne otsus, mis aitab pikaajaliselt vähendada riigi kulusid ja suurendada üldist heaolu.

Kas reklaamil on mõju?

Tõendid näitavad, et isegi kui alkoholi tarbimise mustrid ja kultuurilised tegurid võivad riigiti erineda, on alkoholireklaami mõju tarbimisele üldiselt järjekindel. Eesti ei ole erand ja pole põhjust arvata, et meie elanikud reageeriksid alkoholireklaamile teisiti kui mujal maailmas.

Uuringud on näidanud, et reklaam suurendab teadlikkust alkohoolsetest toodetest, mõjutab suhtumist alkoholi ja suurendab tõenäosust, et inimesed, eriti noored, alustavad joomist varasemas eas või tarbivad alkoholi suuremas koguses. Need leiud põhinevad ulatuslikel epidemioloogilistel ja sotsiaalpsühholoogilistel uurimustel, mis analüüsivad reklaami mõju erinevates kultuurides ja ühiskondades.

Samuti on uuringud kinnitanud, et alkoholireklaami piiramisega on võimalik vähendada alkoholi tarbimist ja sellest tulenevaid kahjusid, eriti noorte ja teiste haavatavate sihtrühmade seas.

Me ei vaja korduvaid uuringuid, et tõestada ilmselget: reklaami piiramine aitab kaitsta eriti haavatavaid sihtrühmi, sealhulgas noori, alkoholi kahjuliku mõju eest.

Aga kas reklaamipiirangud toimivad?

Eesti kogemus on näidanud, et pärast reklaamipiirangute rakendamist on alaealiste alkoholi tarbimine jätkuvalt langenud. Lisaks näitavad uuringud, et reklaamipiirangud mõjutavad ühiskonna hoiakuid alkoholi tarbimise suhtes, edendades tervislikumaid käitumismudeleid ja vähendades alkoholi normaliseerimist kultuuris.

Näiteks on täheldatud, et riikides, kus alkoholireklaam on rangelt piiratud või keelatud, suhtuvad inimesed alkoholi tarbimisse ettevaatlikumalt ja teadlikumalt.

Alkoholireklaami piirangud ei piira kellegi isikuvabadusi ega keelusta tarbimist. Alkoholireklaami piirangud on tähtsad ja tõhusad avaliku tervise kaitsmisel, eriti noorte ja haavatavate rühmade seas, ning aitavad vähendada alkoholi atraktiivsust noortele. Tuleb meeles pidada, et piirangute mõju avaldub keskpikal perioodil ühiskondlike hoiakute kujundamise kaudu.

Ekslik on väide, et alkoholitarbimine on peale reklaamipiiranguid kasvanud kolmandiku võrra. Esiteks on noorte kui reklaami suhtes tundlikus rühmas tarbimine jätkuvalt languses. Teiseks on kahetsusväärselt tarbitud alkoholi kogus täiskasvanud elaniku kohta kasvanud kümnendiku, kuid sel perioodil langetati jõulist alkoholiaktsiisi ja müügikohtade arv on poole võrra kasvanud.

Miks eneseregulatsioonist ei piisa?

Eneseregulatsiooni katsetamist ei saa alustada alkoholipoliitikast. Eneseregulatsioon on väärtuslik, aga sedagi peab õppima ning alustada tuleks valdkondadest, milles eneseregulatsiooni läbikukkumise kahjud ei ole samas suurusjärgus alkoholi omadega.

Ka rahvusvaheliselt paistab, et eneseregulatsioon on alkoholireklaami puhul ebapiisav, et kaitsta avalikku huvi ja piirata reklaami negatiivset mõju eriti haavatavatele rühmadele, sealhulgas lastele ja noortele.

Mis puudutab Ühendkuningriigi sõltumatu reklaamiregulaatori ettekannet, siis Shahriar Coupal ütles selgelt välja, et alkoholi reklaam suurendab alkoholi tarbimist. Jääb arusaamatuks, mida peab Joel Volkov Ühendkuningriigi näitel edukaks eneseregulatsiooniks, kuivõrd seda kasutatakse halva näitena eneseregulatsiooni mittetoimimisest.

Lisaks näitab kogemus, et eneseregulatsioon sõltub suuresti tööstuse heast tahtest ja võib olla aldis huvide konfliktidele, mille puhul majanduslikud kaalutlused võivad ohustada rahvatervise eesmärke. Sellised huvide konfliktid võivad viia selleni, et reklaamipiirangud ei ole piisavalt tõhusad või neid ei rakendata ühtlaselt, jättes haavatavad rühmad kaitseta.

Miks need isiklikud rünnakud ministrite vastu?

Detsembris 2016 lugesin mõttekoja Praxis kööginurgas lehte ja imestasin, miks rünnatakse isiklikult ministrit. Tollal oli tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, kes kavandas alkoholireklaamile piirangute seadmist. Nendesamade piirangute, mille mahavõtmist ja eneseregulatsiooniga asendamist pakub välja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi reklaamiseaduse "kaasajastamine", mida mina ei toeta ja Joel Volkov toetab.

Volkovi sõnul on ministrid lihtsameelsed, ebapädevad, reklaamist ei tea ja majandusest ei hooli. Ja need pädevad reklaamitegijad ning alkoholitootmise eestkõnelejad jäävad tarbetult varju. Kahtlemata on Joel Volkov oma valdkonnas pädev, pikaajalise karjääriga tunnustatud juht, kes avalikult on aastaid seisnud selle eest, et alkohol oleks vabalt reklaamitav ja kättesaadav. Sellist panus ei maksa muidugi varju jätta.

Teen ajakirjanikele ettepaneku avaldada iga alkosurma uudise juures Joel Volkovi foto. Mis neist põlengus söestunud majadest, puruks sõidetud autodest või tülipaigaks olnud köökidest niisama avaldada, lisame aastatepikkust pingutust tunnustava foto.

Kokkuvõttes, reklaamipiirangud ei piira inimese vabadust, aga vähendavad noorte ning sõltlaste jaoks riske. Piirangud on tõenduspõhised, neid ei saa asendada eneseregulatsiooniga ning alkoholiga seotud ühiskondlike kahjude vähendamine on vajalik pikaajalise majanduskasvu jaoks.