"Keskerakonna erakorralisest kongressist on möödas üle 100 päeva ja see aeg on näidanud, et erakond ei ole hakanud ühtse meeskonnana tööle. Seda me näeme nii erakonna juhatuse aruteludes, piirkondades toimuvas ja näeme ka paratamatult selles debatis, mis on aset leidnud konkreetselt siis seotuna Yana Toomi tegevusega," ütles Kiik ERR-ile.

Kiik rääkis, et on Toomi teemat korduvalt ka juhatuses tõstatanud. "Selline teguviis toetada riigivastaseid aktiviste nende õigusabi osas ei ole ei vormilt ega ka sisult õige, aga seni paraku ei ole erakonnas ühtset selget seisukohta kujundatud. On jäänud minu ja Jüri Ratase ning veel mitmete kaasmõtlejate seisukoht ja sellele vastanduv Yana Toomi ja tema toetajate arusaam sellest poliitilisest tegevusest," rääkis Kiik.

"Kõik sellised asjad mõjutavad. Näha on, et sellist ühest arusaama erakonna poliitilisest kursist ja võib öelda ka sellistest suhteliselt suurtest väärtusküsimustest keset Venemaa sõda Ukrainas ei ole kujunenud. Ja sellepärast väga paljud Keskerakonna liikmed täna vägatõsiselt mõtlevad, et milline saab olema nende poliitiline tulevik. Nende kaalujate hulgas olen ka mina, ma seda ei eita," lisas Kiik.

"Ma annan koos oma kaasmõtlejatega oma otsustest ja valikutest teada, siis kui need on lõplikult langetatud ja see aeg kindlasti ei ole kaugel," sõnas Kiik.

Just sotsiaaldemokraatide poole vaatamist kommenteeris Kiik järgmiselt: "Minu poliitilised seisukohad ja minu maailmavaade kindlasti ei sõltu sellest, mis erakonda ma kuulun, aga loomulikult oma erakonna valikutes olen ma alati lähtunud sellest, et see erakond peab minu põhimõtete ja maailmavaatega kokku minema," lausus ta.

Jaak Aab: ei taha niisama tiksuda

ERR-ile teadaolevalt on lisaks Kiigele kaalumas Keskerakonnast lahkumist ja sotsidega ühinemist ka Jaak Aab ning veel mitu riigikogu keskfraktsiooni liiget. Neljapäeva pärastlõunal puhkusereisilt Eestisse naasnud Aab ütles ERR-ile, et ta ei lükka kuuldusi ümber, et tal on olnud kõnelusi sotsiaaldemokraatidega.

"Ja eks see põhiline põhjus on ikkagi see, milline on see motivatsioon Keskerakonnas edasi tööd teha? Milline on see suund, kuidas see meeskond töötab? Kahjuks ei ole näha, et see meeskond saaks tööle ühe tiimina. Ja et meil oleks ka Eesti poliitikas midagi selgelt ära teha lähemas perspektiivis või ka kaugemas perspektiivis. Ja kuna ma ei taha niisama tiksuda, siis kindlasti tuleb kaaluda ka võimalusi, kuidas seda edaspidi on võimalik teha," sõnas Aab.

Aab on olnud Keskerakonna liige 12. septembrist 1994 ning on olnud nii riigikogu liige kui ka mitmekordne minister. Aab oli Kiige lähimate toetajate meeskonnas, kui viimane kandideeris Keskerakonna esimeheks.

Nüüd ta tunnistabki, et ei taha otsust teha üksi, vaid selle meeskonnaga koos, kes erakonna esimehe valimistel Tanel Kiige selja taga oli.

"Eks see meeskond on kõige rohkem pettunud. Me üritame omavahel infot jagada ja rääkida. Et mina eelistaksin seda otsust teha meeskonnana," märkis Aab ja lisas, et kõnelused sotsidega on olnud konkreetsed ja lõplikud valikud avaldatakse neljapäeval-reedel.

Läänemets: ma ei ole liitumisavaldust veel näinud

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles valitsuse pressikonverentsil, et ta ei ole Kiige liitumisavaldust veel näinud.

"Spekulatsioone selle üle, kes või kas Keskerakonnast on jõudnud otsusele erakonda vahetada ning liituda sotsiaaldemokraatidega, on olnud palju, aga hetkel on selles mõttes vara kommenteerida. Mul puudub info sellistest liitumisavaldustest," kommenteeris Läänemets.

"Aga ma saan öelda, et sotsiaaldemokraatidel kindlasti on hea meel ja me oleme avatud kõigile neile, kes kas riigikogu tasandil, kohaliku omavalitsuse tasandil või ka lihtliikmed Keskerakonnast, soovivad sotsiaaldemokraatidega ühineda ja kui nad jagavad meie maailmavaadet. Ma arvan, et sellist ideoloogilist kattuvust meil on. Ma ütlen, et kui keegi soovib tulla, siis ma ütlen, et jah. Aga minu käes seda avaldust ei ole ja mina neid otsuseid teha ei saa. Selle otsuse, kas ja kuna nad  teevad, saavad need inimesed ikka ise öelda," lisas Läänemets.

Läänemetsa sõnul on ta viimasel ajal võimaliku erakonnavahetuse teemadel vestelnud enam kui kümne keskerakondlasega.

Palju nimekaid lahkujaid pärast Kõlvarti esimeheks saamist

Pärast Mihhail Kõlvarti Keskerakonna juhiks valimist 10. septembril (Kõlvart edestas suhteliselt napilt just Tanel Kiike ehk hääled vastavalt Kõlvart 543 ja Kiik 489) lahkusid parteist endine Tallinna linnapea ja minister Taavi Aas ning paljud munitsipaalpoliitikud, näiteks Rakvere linnapea Triin Varek.

Rahvasaadikutest on praeguses koosseisus Keskerakonnast lahkunud Tõnis Mölder ja Jaanus Karilaid. Mõlemad liitusid Isamaaga.

Samuti lahkus novembri keskel Keskerakonnast riigikogu liige Maria Jufereva-Skuratovski, kes liitus Reformierakonnaga.

Keskerakond kogus viimastel riigikogu valimistel märtsis 2023 üle Eesti 15,3 protsenti toetust ja riigikogus 16 mandaati. Seda oli 10 mandaati vähem kui neli aastat varem. Praeguseks on fraktsiooni alles jäänud 13 saadikut. Kui peaksid lahkuma Kiik ja ka Aab, jääks fraktsiooni vaid 11 liiget.

Kiik on juba korra varem Keskerakonnast lahkunud ja sotsidega liitunud

Tanel Kiik on tegelikult juba korra varem Keskerakonnast lahkunud ja sotsidega liitunud. Kiik oli Keskerakonna liige esimest korda augustist 2007 kuni oktoobrini 2009. Kui ta vahetult enne 2009. aasta kohalikke valimisi Keskerakonnast lahkus, ütles ta, et lahkumise põhjuseid on kahe liikmeks oldud aasta jooksul kogunenud nii palju, et neist võiks kirjutada vähemalt ühe raamatu.

"Lühidalt ja kokkuvõtlikult öeldes ei olnud ma rahul erakonna despootliku juhtimisstiili ning valimiste-eelse käitumisega. Keskerakonna viimased valimiskampaaniad ei kannatanud mingit kriitikat," leidis Kiik 2009. aastal, mil Keskerakonna esimees oli Edgar Savisaar.

Kiik liitus õige pea ehk 15. novembril 2009 Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga ja lahkus sealt üsna ruttu - 29. märtsil 2010. Keskerakonnaga liitus ta uuesti kaheksa aastat hiljem, märtsis 2018, mil Keskerakonna esimees oli juba Jüri Ratas.

Tanel Kiik on kandideerinud kahel korral riigikogusse. 2019. aastal kogus ta Tallinna teises valimisringkonnas (Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita) 237 häält ja parlamenti ei pääsenud. Viimatistel, 2023. aasta valimistel sai ta Tallinna esimeses ringkonnas (Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine) 2020 häält ja osutus valituks. Ta on olnud ka mitmekordne minister ja Tallinna abilinnapea.