Uusaastaööl mängiti Tallinna keskaegses Raekoja platsis vene tümakat. Tsuhnaade ajalehed olid kole pahased. Põhjendatult. Isegi üks semstvovolinik andis linnapeale pasunasse. Seletustest-vabandustest oli lõbusaim kesklinna starosti Monika Haukanõmme oma. Sõnavabadus, znajete. Millegipärast meenus "Tujurikkuja" sketš küüditatavate rõõmust, et saab ju tasuta reisile.

Otsisin, aga ei leidnud kusagilt avalikku nördimust Tallinna (või hoopis Tallina) avaliku ruumi jõulukaunistuste osas. See imelike kujunditega külm ja maitselage tuledesära tegi Tallinnast suvalise Vene suurlinna koopia. Puudusid ainult punase ninaga ded morozid ja nende ümber kekslevad meelad snegurotškad. Bjudzet vist ei võimaldanud.

Kirsiks tordil oli eemalt vene õigeusu kiriku torni meenutav valguspaviljon Tammsaare pargis, seal, kuhu linna arvates ei tohiks ehitada rahvusooperile juurdeehitust. Ilmselt näeb keegi seal tulevikus kohta Moskva Patriarhaadi hramile.

Kogu see kujunduslik õudus ei kesta ainult loetud minuteid, vaid topib meie teadvusse Russki Miri esteetikat mitu kuud. Krasivo! Ja keegi ei kobise. Või kui, siis vaikselt omaette. Ei kobise ju ka endiselt matrjoškasid ja merevaigusarnast plastmassi vana hansalinna suveniiride pähe müüvate poodnike üle. Minu teada ei valitse Keskerakond ja Mihhail Kõlvart linnas üksi. Auu-uu, Kaarel Oja ja Madle Lippus? Sotsialdemokratõ?

Vana-aasta teleprogrammid olid nõukaaegse – õigemini Vene maailma – kultuuriruumi "Goluboi ogonjoki" ("Kutsuv tuluke" vabas tõlkes tsuhnaa keelde) odav koopia. Kulda ja karda, vahuveini ja kehvapoolset estraadi voolas ekraanilt tuppa ojana. Raha lõhn järgi.

Jällegi meenus vana nali vene uusrikkast, kes hooples sõbra ees, et ostis 500 dollari eest lipsu, mispeale too ütles: "Loll, siitsamast nurga tagant oleks tuhande eest saanud". Eks järgmisel aastal proovime kallimalt.

Russki Mir õilmitses ja juubeldas. Novõi god tuli paukudes. Miks aga ei näidatud 1. jaanuaril tööliste, talupoegade ja nepmanite laiade hulkade poolt armastatud mängufilmi "Saatuse iroonia ehk hüva leili!". On veel arenguruumi, seltsimehed. Starõi novõi god ju veel ees. Lahendus on valitsuse tagasiastumises.

Uuel aastal tegeldakse ikka ennustamisega. Kordaksin siinkohal oma 31. detsembril ühes raadiojaamas kõlanud küsimust: milline poliitiline jõud teeb eeloleval aastal ettepaneku Eesti-Vene suhete normaliseerimiseks ja milline meediakanal asub seda innukalt toetama? Sõlmiti ju Tartu rahugi vastu lääneriikide tahtmist. Ikkagi sosedi. Õigesti vastanute vahel loosime välja soolakurgi.

Rein Lang (Reformierakond) on olnud meediaettevõtja, justiitsminister ja kultuuriminister.