Tarbijahinnaindeksi suurimad mõjutajad olid statistikaameti tiimijuhi Viktoria Trasanovi sõnul 2023. aastal toidu ja mittealkohoolsete jookidega seotud hinnatõusud, mis kokku andsid kogutõusust ligi kaks viiendikku.

Toidukaupadest kallinesid enim suhkur (42,2 protsenti), kakao (29,9 protsenti), oliivõli (26,6 protsenti) ja kastmed (25,6 protsenti). Bensiin oli 7,4 protsenti ja diislikütus 10,7 protsenti odavam.

Detsembris oli hinnatõus neli protsenti

Detsembris langes tarbijahinnaindeks võrreldes novembriga 0,1 protsenti ja tõusis 2022. aasta detsembriga võrreldes 4,0 protsenti. Kaubad kallinesid 2,5 protsenti ning teenused 6,7 protsenti.

Trasanovi sõnul mõjutasid detsembris tarbijahinnaindeksit 2022. aasta detsembriga võrreldes enim eluaseme ning toidu ja mittealkohoolsete jookidega seotud hinnamuutused, mis kumbki andsid kogutõusust üle viiendiku.

Toidukaupadest enim ehk 56,8 protsenti on kallinenud oliiviõli. Kakao on kallinenud 25,1 protsenti, konservpiim 18,6 protsenti ja kondiitritooted 17,8 protsenti. Bensiin oli 6,4 protsenti ja diislikütus 12,3 protsenti odavam. 

Novembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim gaasi 24 protsendi suurune kallinemine ühelt poolt ja mootorikütuse 4,1 protsendi suurune odavnemine teiselt poolt.

Ökonomist: poes kujundas hindu juba mullu käibemaksu tõus

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ütles aastast hinnatõusu kommenteerides, et eelmise aasta teises pooles kujundas hindu poes juba oodatav käibemaksu tõus.

"Arvatavasti sellepärast on meie hinnatõus eelmise aasta teises pooles olnud kõrgem kui Lätis ja Leedus. Käesoleva aasta esimestel kuudel on jätkuvalt oodata väikest hinnatõusu käibemaksu järkjärgulise lisandumise tõttu hindadesse ning esimesest jaanuarist kadus ka tasuta maakondlik transport," ütles Uusküla.

Teiselt poolt on  majanduslangus toomas hindu allapoole, sest ostujõud on jätkuvalt väike ning reaalsed sissetulekud märksa madalamad oodatust, märkis Uusküla. "Tarbijate kindlus teha suuremaid plaane on jätkuvalt nõrk sest tööturu olukord on ebakindel ja muutuseid keskkonnas palju," lisas ta.

"Vaadates tarbijahinnaindeksi sisse, siis viimase kolme kuuga on kõige enam kallinenud eluasemega seotud kulutused, tõustes 2,1 protsendi võrra ja mitmesuguste kaupade ja teenuste hinnad, mis on kasvanud 1,7 protsendi võrra. Järgnevad söömine väljas, mis kallinenud 0,8 protsendi võrra, tervishoid, mille hinnad on kasvanud 0,7 protsendi võrra ja majapidamisega seotud kulutuste hinnaindeks on kasvanud 0,6 protsendi võrra. Erinevate teenuste jätkuv kallinemine on ootuspärane, sest kaupade hinnatõus ületas teenuste hinnatõusu varasemast märgatavalt," ütles Uusküla.

Kaupade hindade langus on aga olnud minimaalne hoolimata toorainete märksa madalamast hinnatasemest.

"Toidu hinnad, mis vahepeal alanesid, on taas võtnud suuna üles ja kolme kuuga kallinenud 0,5 protsendi võrra," märkis ökonomist. Odavnenud on viimaste kuudega kõige enam kulud transpordile, mis langesid 3,7 protsendi võrra, sest nafta hinnad on odavamad, sideteenused odavnesid 1,3 protsendi võrra ning riietus ja jalatsid odavnesid minimaalse 0,2 protsendi võrra.