Trumpi esimese ametiaja jooksul oli asepresidendiks endine Indiana kuberner Mike Pence, kuid Pence'i uuesti määramine Trumpi asepresidendikandidaadiks on sisuliselt välistatud. Põhjuseks on 6. jaanuaril 2021 aset leidnud Trumpi toetajate sissetung kongressi hoonesse valimistulemuste kinnitamise ajal, mida Pence mõistis kohe hukka.

Trumpi kogemus Pence'iga tähendab, et peamiseks asepresidendi valimise kriteeriumiks on lojaalsus. Seetõttu ütlevad Trumpile lähedased inimesed The Timesile, et endine president ei kaalu enam Nikki Haleyle asepresidendikandidaadi koha pakkumist. Haley teenis Trumpi administratsioonis USA saadikuna ÜRO juures, kuid nüüdseks tõusis ta peamiseks Trumpi konkurendiks vabariiklaste eelvalimistel.

Siiski üks põhjus, miks hiljuti oma presidendiks pürgimise katsest loobunud tuline Trumpi kriitik Chris Christie keeldub Haleyle toetust avaldama, on kartus, et Haley võib siiski saada Trumpi asepresidendiks.

"Oletame, et ta saab asepresidendiks. Kuidas ma siis välja näen? Mis tunne oleks siis inimestel, kes toetaksid teda minu üleskutsel?" ütles Christie.

Siiski kaalub Trump asepresidendikandidaadiks just naist, seega Haleyl on konkurentsis üks eelis olemas.

"Mulle meeldib see idee, aga me valime parima inimese. Kuid mulle meeldib see idee, jah," ütles Trump NBC-le septembris, kui tema käest päriti naise asepresidendiks valimise kohta.

The Timesi hinnangul on favoriitideks Trumpi asepresidendikandidaadi kohale Lõuna-Dakota kuberner Kristi Noem, Arkansase kuberner ja endine Trumpi pressiesindaja Sarah Huckabee Sanders, New Yorgi osariigist pärit USA esindajatekoja saadik Elise Stefanik ja Georgiast pärit esindajatekoja liige Marjorie Taylor Greene.

Neist neljast on parimad võimalused Noemil, kirjutab The Times. Lõuna-Dakota kuberner on kogunud tuntust ja populaarsust vabariiklaste seas tänu oma kindlale toetusele relvade kandmise õigusele ning tema ametiajal osariigis vastu võetud rangele abordikeelule. Samuti asub Noemi osariik USA Kesk-Läänes, mis võib aidata Trumpi ülioluliste osariikide võitmisel nagu Wisconsin, Michigan ja Minnesota.

Sandersi kasuks räägib tema lojaalsus Trumpile, kuid tema probleemiks peetakse madalat reitingut koduosariigis ning suhtelist noorust.

Stefanik peab kõrget ametikohta esindajatekoja vabariiklaste hierarhias ning on saanud tuntuks läinud sügisel, kui ta eestvedamisel toimus kolme USA tippülikooli rektori küsitlemine USA ülikoolides leviva antisemitismi teemal. Hiljem astus kaks rektorit oma ametikohalt tagasi. Ometi peetakse Stefanikut liiga mõõdukaks saadikuks, kes asus toetama Trumpi alles pärast seda, kui too sai presidendiks. Trumpile ülimalt lojaalse Greeni probleemiks on see-eest liigne parempoolsus, mis on teinud temast USA laiema avalikkuse seas ebapopulaarse isiku.

Ainus mees, kelle nime mainivad Trumpile lähedased inimesed ja tema valimiskampaania töötajad asepresidendi valimise kontekstis, on Ohio senaator JD Vance.

Vance sai Ohio vabariiklaste kandidaadiks osariiki USA senatis esindava saadiku valimistel 2022. aastal just tänu Trumpi toetusele. Kuigi Vance kritiseeris Trumpi käitumist 2016. aastal, on ta hiljem saanud ekspresidendi üheks suurimaks toetajaks.

Trumpi abid olid üllatunud, kui Trump teatas FoxNewsile, et ta on oma valiku juba sisuliselt teinud. Siiski peavad nad spekulatsioone Trumpi asepresidendikandidaadi üle heaks märgiks valimiskampaaniale.

"On tähelepanuväärne, et nii paljud inimesed soovivad saada asepresidendikandidaadiks, sest nad teavad, et Trump võidab üldvalimised," ütles Trumpi peanõunik Jason Miller.