Siiski jäävad televisiooni ja raadio peatoimetajad mõneks ajaks ametisse ka pärast ühendasutuse moodustamist. Ühendatud ringhäälingu peatoimetaja määrab hiljem ametisse Avalik-Õigusliku Elektroonilise Meedia Järelevalvenõukogu (SEPLP), vahendab Läti rahvusringhääling LSM.

Läti avalik-õigusliku meedia ühendamine toimub kahes etapis. 2025. aasta alguseks peab toimuma üleminek ühisele asjaajamisele ja finantsjuhtimisele ning juriidiline asutuste ühendamine.

Alles 2026. aasta alguseks valmistatakse ette ühendasutuse uut struktuuri ning viiakse ellu erinevaid sisulisi ümberkorraldusi. Näiteks on selleks ajaks plaanis luua ühine palgaarvestamise süsteem. Praegu erinevad Läti Televisiooni ja Läti Raadio töötajate palgad ja nende arvestamise kord.

Samuti pole veel lahendatud uue asutuse kontoripindade küsimus.

Kokku kulub Läti ühise avalik-õigusliku meedia loomiseks 384 437 eurot, millest üle 300 000 euro kulutatakse 2024. aastal ning ülejäänud vahendid kulutatakse 2025. aastal. See rahavajadus on juba võetud arvesse selle aasta Läti riigieelarve ja järgmiste aastate eelarvestrateegia koostamisel.

Just rahastuse küsimus on aastaid varjutanud arutelusid ühtse Läti avalik-õigusliku meedia loomisest. Nii televisiooni, raadio kui ka SEPLP esindajad on väljendanud soovi, et ühendasutuse loomisel suurendataks avalik-õigusliku meedia rahastust. Ühe ideena pakuti välja avalik-õigusliku meedia rahastuse sidumist sisemajanduse koguprodukti (SKP) suurusega, kuid Läti poliitikud pole sellist plaani heaks kiitnud.

Läti avalik-õigusliku meedia ühendamise idee pärineb 2009. aastast. Viimasel ajal on selle vastu enim olnud Läti Raadio töötajad, kes kardavad jääda Läti Televisiooni varju.

SEPLP ja algatust toetavad poliitikud ütlevad, et avalik-õigusliku meedia ühinemine on vajalik selle rahandusliku seisu parandamiseks ning sisutootmise võimekuse tõstmiseks, mis omakorda teenib Läti julgeolekuhuve.