Seda enam, Venemaa võib kasutada tuumarelvi konfliktis NATO-ga lootuses, et USA ja teised tuumarelvi omavad lääneriigid ei vasta Moskva käigule samaga, kirjutab The Times.

"Teades, et lääs tavaliselt pelgab riski ja kaotusi, võib Venemaa kaaluda piisava koguse mittestrateegiliste tuumarelvade kasutamist kaotust ennetava kahju tekitamiseks, teades, et USA ei sooviks ületada tuumarelva lävendit vasturünnakus ja võib olla nõus konflikti kiiresti lõpetama," seisab Briti mõttekoja International Institute for Strategic Studies (IISS) aruandes.

Mittestrateegilised tuumarelvad on tuumarelvad, mis on mõeldud kasutamiseks lahinguväljal. Nende tuumarelvade löögiulatus ning plahvatuse tugevus on väiksem kui strateegilistel tuumarelvadel. Viimaste abil on võimalik hävitada ka suurlinnu.

Osa lääneriikide ametnikke on mures, et Venemaa võib rünnata mõnda NATO liiget, kui see võidab Ukrainas. Vene võimud ja ametnikud on samuti korduvalt rõhutanud, et nad on valmis tuumarelvi kasutama.

Vene välis- ja kaitsepoliitika nõukogu esimees Sergei Karaganov ennustas koguni eelmisel aastal, et USA poleks valmis vastama Vene tuumarünnakule Euroopas, sest Washington poleks tema sõnul valmis "ohverdama näiteks Bostonit Poznani eest."

Kuigi Vene ametnike ähvardusi vaadeldakse tavaliselt Kremli infooperatsioonide osaks oleva blufina, lubab ka Vene ametlik tuumarelvade kasutamise doktriin siiski kasutada esimesena taktikalisi tuumarelvi.

Vene doktriinis on neli stsenaariumi, kirjutab The Times. Neist esimesed kaks käsitlevad teise riigi Venemaa vastu korraldatud tuumarünnakule vastamist enda tuumarünnakuga. Kolmanda stsenaariumi järgi on võimalik Vene tuumarünnak juhul, kui vastane ründab Vene sõjalisi või riiklikke asutusi Vene tuumarelvade neutraliseerimise eesmärgil. Neljas stsenaarium sätestab Vene tuumarelvade kasutust, kui Vene riigi olemasolu on ohus, kaasa arvatud vastase konventsionaalsete jõudude poolt.

"See viimane stsenaarium eeldab, et Venemaa võib kasutada tuumarelvi lahinguväljal vastase vägede peatamiseks ning otsustavuse näitamiseks juhul, kui konflikti korral ei saa Vene konventsionaalsed jõud peatada rünnakut selle territooriumile," seisab IISS aruandes.

IISS väidab, et lähtuvalt USA konventsionaalsete jõudude üleolekust võib Moskva käsitleda ükskõik mis konflikti USA-ga Venemaa kui iseseisva riigi eksisteerimist ähvardavana.

Oma tuumaähvarduste osana teatas Kreml eelmisel aastal, et see paigutas Valgevenesse taktikalisi tuumarelvi. Valgevene diktaator Aleksandr Lukašenko väitis hiljem, et Valgevenesse on paigutatud Vene raketid Iskander, mille lennukaugus ulatub 300 kilomeetrini.

IISS aruande autor ja endine kõrge NATO ametnik William Alberque ütles, et tuumarelvade kasutamise otsus eeldaks Kremlilt põhjalikku kasutatavate tuumarelvade "doosi" kaalumist: see peab olema piisavalt suur, et lääs keelduks võitlemast, kuid piisavalt väike, et konflikt ei eskaleeruks tuumasõjaks.

Alberque'i sõnul muretsevad USA ametnikud Vene taktikaliste tuumarelvade kasutamise võimaluse pärast. Põhiline ametnike mure on tema sõnul vältida konflikti eskaleerumist tuumasõjaks.