Amet kirjeldas, kuidas välispoliitikale keskenduvad ja väliselt lääneriikides tegutsevatega sarnaneda püüdvad mõttekojad loodi Venemaal 1990-ndatel peamiselt Nõukogude riiklike uurimisinstituutide baasil. Aga erinevalt demokraatlikes riikides tegutsevatest mõttekodadest, mis juhivad tähelepanu probleemidele ja pakuvad sõltumatut ekspertnõu, pole Venemaa uurimisinstituutidel sellist vabadust.

Kõik mõttekojad on allutatud riigivõimule ning neis töötavatelt ekspertidelt eeldatakse kirjutistes, sõnavõttudes ja ka otsesuhtluses lääne kolleegidega Kremli välispoliitilise kursi järgimist ja propageerimist.

"Ukraina-vastase agressiooni kontekstis on see trend süvenenud ja neist on saanud tööriist, mis täidab "ebasõbraliku" lääne suunal Kremli ja eriteenistuste suuniseid," rõhutas VLA.

Vene mõttekodadel pole küll otsest mõju võimuladviku strateegilise suuna kujundamisele, aga neil on otsustusprotsessis ikkagi märkimisväärne tugifunktsioon, selgitas välisluureamet. Kuna neil on põhjalikud taustateadmised oma huviorbiidis olevate riikide ja teemade kohta, kaasatakse neid Venemaa välispoliitika ja varjatud mõjutustegevuse plaanide väljatöötamisse. Eksperdid aitavad otsustajatel genereerida uusi ideid ning Vene siseauditooriumile põhjendada (loe: õigustada) Putini välispoliitilisi samme.

Eesti välisluureameti andmeil saavad Vene mõttekojad enamiku tellimusi riigiasutustelt klienti huvitavatest teemadest ette pikemaks perioodiks, kuid esineb ka lühikese etteteatamisega tellimusi ja ka seda, et mõttekoda pakub proaktiivselt ise oma toodangut.

"Teadusasutused peavad kliendi tähelepanu nimel konkureerima eriteenistuste ja teiste riigiasutuste sisendiga, mis on otsustusprotsessis sageli suurema kaaluga," tõdes VLA.

Selle kõrval on viimasel kolmel aastal lisandunud mõttekodalaste roll varidiplomaatias, märkis amet. Kuna Venemaa ametlikud kontaktid lääneriikide esindajatega on seiskunud, kasutavad Kreml ja eriteenistused valitud Vene eksperte diskreetseks suhtluseks nende maade diplomaatide ja mõjukate mõttekodalastega.

"Vene mõttekodalaste kaudu on Kreml teadlikult saatnud valesignaale lääneriikide otsustajatele, justkui oleks Putin valmis mingiteks järeleandmisteks Ukrainas või siis vastupidi – meelega on ähvardatud peatse tuumaeskalatsiooniga, kui lääs Ukrainale liiga tugevat abi osutab. Tuumaretoorikaga loodab Venemaa väga tõenäoliselt tekitada lääne ekspertide toel poliitikakujundajate seas eskalatsioonihirmu," kirjeldas VLA.

Lisaks koguvad Vene võimud mõttekodalaste kaudu väärtuslikku infot lääne poliitikakujundajate ja arvamusliidrite seas levivate meeleolude kohta – näiteks mis on nn punased jooned, kui suur on sõjaväsimus ja mis tingimustel ollakse valmis dialoogiks. "Usalduslikus õhkkonnas lääne partnerilt saadud hinnangud edastatakse pärast kohtumisi Vene presidendi administratsioonile ja eriteenistustele, kus nende abil valmistatakse ette juba uusi aktiivmeetmeid," märkis VLA.

Eelnevast lähtuvalt soovitabki välisluureamet kaaluda Vene uurimisinstituutide tegutsemisvabaduse piiramist lääneriikides.

"Kuidas erinevad Kremli või eriteenistuste jutupunkte näiliselt sõltumatute ekspertidena lääne kontaktidele esitavad Vene mõttekodalased näiteks Vene riikliku meedia kõneisikutest?" küsis VLA. "Mõlema märksõnadeks on lääne sõnavabaduse kuritarvitamine ja desinformatsiooni levitamine."

Nii nagu teiste varjatud mõjutustegevuse instrumentidega, aitab ka mõttekodade kaudu tehtava efektiivsust pärssida teadlikkus sellest, kuidas Venemaa neid rakendab ja mis eesmärke soovib nende toel saavutada, rõhutas VLA ning lisas, et Vene riigimeedia puhul on lääneriigid Vene väljaannetest tulenevast julgeolekuohust paljuski juba aru saanud ja seda sanktsioonidega märkimisväärselt piiranud.