X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Rünnakul Ust-Luga sadamale on Venemaale majanduslik ja psühholoogiline mõju

Foto: SCANPIX/REUTERS/Leningrad Region s Governor Alexander Drozdenko Telegram

Nädal tagasi toimunud rünnakul Venemaa Ust-Luga sadamas asuvale Novateki terminalile on nii otsene majanduslik kui ka kaudsem poliitiline ja psühholoogile mõju.

Ust-Luga sadamat ei seo Eestiga mitte ainult geograafiline lähedus, vaid ka sünnilugu. Seda sadamat hakati 1990. aastatel planeerima just selleks, et juhtida Venemaa kaubavood Eestist ja teistest Balti riikidest mööda.

"Pärast Eesti taasiseseisvumist hakkas Venemaa kohe oma infrastruktuuri arendama. Võeti vastu selline dokument nagu Venemaa sadamate infrastruktuuri arendamise strateegia aastani 2030 ja seal oli sees Ust-Luga sadama väljaehitamine. See ehitamine läks neil üle kivide ja kändude. 1991. aastal nad juba selle otsuse langetasid ja sadam alustas tegevust 2001. aastal, kui käivitus söeterminal seal," selgitas endine Transiidikeskuse ja Eesti Raudtee juht Erik Laidvee.

Aastatega on lisandunud järjest uusi terminale ja võib öelda, et praeguseks on eesmärk Balti riikidest mööda minna saavutatud.

"Kui vaatame Ust-Luga kaubamahtu, siis lõplikke andmeid küll eelmise aasta kohta ei ole, aga arvestuslikult oli see 120 miljoni tonni ringis. Võrdluseks Tallinna sadama kaubamaht oli möödunud aastal 12,5 miljonit. Nii et kümme korda suurem ja võib öelda, et praktiliselt ongi kogu Vene transiit, mis enne liikus läbi Muuga sadama, nüüd suunatud Ust-Luga sadamasse," rääkis Laidvee.

Lisaks kaubaveole on Ust-Lugal täita veel üks oluline funktsioon.

"See sadam on ka väga tähtis Kaliningradi ühenduse pidamiseks. Praegu käivad seal Ust-Luga ja Kaliningradi vahet lausa neli raudteepraami, viies on kohe tulemas ehk kindlustatakse ka rongide saatmine Balti riikidest mööda Kaliningradi," ütles Laidvee.

Ust-Luga on suur sadam paljude terminalidega, kuid nädalatagune rünnak oli sihitud ühe konkreetse ja ilmselt väga täpselt valitud terminali vastu. Firmale Novatek kuuluvas terminalis toimus naftatootmise jääkprodukti ümbertöötlemine gaasikondensaadiks ja viimase väljavedu.

"See on muidugi väga valus löök, sest tegelikult ei rünnatudki mahuteid, vaid tehnoloogiat Ukraina droonide poolt. Ja tehnoloogia kordategemiseks praegu Venemaa enda andmetel läheb vähemalt kaks kuud. See tähendab, et nad selle aja jooksul ei saa seda gaasikondendensaati ümber töödelda. Ilma ümber töötlemata nad ei oska selle gaasikondensaadiga midagi peale hakata, see müüakse odavama hinnaga ekspordiks välja," rääkis majandusekspert Raivo Vare.

"Täna tuli teade, et nad on jõudnud uuesti nii kaugele, et on laeva laadimise käima saanud olemasolevatest mahutitest toornafta kontsentraadi väljapumpamiseks ja väljaveoks. See on odav kaup, aga sellest töödeldud naftasaadusi nad praktiliselt kvartali jooksul ei saagi välja viia ja see on igal juhul löök Novatekile ja ka sadamale, sest see on ka sadamale suur sissetulekuallikas," lisas ta.

Novatek ei ole mingi suvaline firma. Tegu on Venemaa suuruselt teise gaasifirmaga Gazpromi järel ja selle omanikud kuuluvad Venemaa liidri Vladimir Putini lähiringi.

"Ja see kuulub omakorda Putini lähiringi inimestele. Novateki omanikud on Gennadi Timtšenko ja Leonid Mihhelson, kes on lähiringi oligarhid ja see on selline kõrgtehnoloogiline asi, mis töötab, seda võib pidada selle valdkonna üheks tipptehnoloogiliseks tootmiseks ja see on vähem kui aasta vana," selgitas Vare.

Kuigi ülejäänud Ust-Luga sadama terminale rünnak ei puudutanud ja need toimetavad endistviisi, siis sinna suunduvate laevade kindlustamise ning seeläbi kogu veo teeb ebakindluse külvamine kallimaks.

Otsesest majanduskahjust olulisem ongi selle rünnaku puhul sümboolne ja psühholoogiline pool.

"Sellel on sümboolne tähendus. Arvan, et me peaks rääkima rohkem sellest, et ukrainaste poolt rünnati Putini lähiringi kuuluvate inimeste olulist vara. Neil on niikuinii raskusi, kuna Novatekil on ka Arktika projektid toppama jäänud tehnoloogiasanktsioonide tõttu ja keerulisem on olnud nii mõnigi muu asi, siis see peaks tekitama neis rahulolematust ja see on ka märk, et keegi ei ole puutumatu Venemaal," kommenteeris Vare.

"Pigem see on hästi poliitiline samm ukrainlaste poolt, et ei ole kaitstud ka sadamad, mis on Ukrainast kaugel ja mis on oluline Venemaale nii ekspordi kui ka impordi vaatest. Tegemist pole ainult ekspordiga, vaid ka impordisadamaga, kust tulevad eelkõige toiduained," selgitas Alexela energiavaldkonna juht Tarmo Kärsna.

Ilmselt pole juhus, et vaid kaks päeva pärast Ust-Luga rünnakut puhkes tulekahju Venemaa Tuapse naftarafineerimistehases.

"Järgmised nädalad või kuud näitavad, kas tulevad mingid järgmised rünnakud. Aga me nägime juba seda, et Venemaa küll üsna demonstratiivselt, aga liigutas õhutõrjet Peterburi ümbruses – see on ka Venemaa üks väljakutse, et kui ta ei suuda jätta muljet, et õhukaitse toimib Venemaa sadamates, siis on nendel laevadel, mis on valmis vedama kaupu Vene sadamates, kindlasti palju keerulisem sinna tulla," rääkis julgeolekuekspert Rainer Saks.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera. Nädal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: