Kaitseliidu mehitamata õhusõidukite koordinaator Aivar Hanniotti ütles, et Ust-Luga sadamani jõudnud Ukraina ründedrooni lennutrass ei kulgenud sirgjooneliselt ega Eesti lähedalt.

"Suure tõenäosusega see operatsioon, mis toimus, algas Kiievi piirkonnast ja liikus edasi, vältides erinevaid suuri linnu ja kriitilist taristut kuni Peterburi oblastini välja. Nõndaviisi on võimalik lennukitüüpi ründedroonidega jõuda väga erinevate sihtmärkideni," selgitas Hanniotti.

See seletab, miks õhutõrje ei suuda tõrjuda kõiki droonirünnakuid kriitilisele taristule.

"Õhutõrjega katta kogu seda suurt maa-ala on füüsiliselt võimatu. Alati on alasid ja kohti, mis on kaitseta. Neid teades ja ära kasutades, olles õppinud oma eelnevatest lennumissioonidest, on võimalik väga edukaid ülesandeid korraldada," sõnas Hanniotti.

Eesti õhuoperatsioonide keskuse kinnitusel ei kasutanud Ukraina droonirünnakuks Eesti õhuruumi, samuti ei kasutanud Eesti õhuruumi Vene õhutõrje.

Julgeolekuekspert Raivo Vare peab Ust-Luga sadama ründamist märgilise tähendusega sündmuseks. Lisaks sadamale on seal muidki rajatisi ja Venemaa suurim söeterminal.

"Selle sadama kaudu veetakse mitmeid Venemaa jaoks olulisi kaupu nii impordi kui ka ekspordi mõttes. Teiseks, see on just põhisadam, mis varustab ka Kesk-Venemaad. Ja kolmandaks, see tähendab mitte ainult Peterburi, vaid ka Moskva piirkonda, mis on põhilised tarbimisturud. Ja mis on veel oluline, sealtkaudu liiguvad ka mitmed kütused ja seal on ka Gazpromi tehas," selgitas Vare.

Ust-Lugat on Ukraina droonid rünnanud ka varem, kuid siis ei olnud teateid tabamustest.