Detsembris ja jaanuaris korraldas keskkriminaalpolitsei üle Eesti mitu haarangut ning esitas kahes kriminaalasjas korruptsioonikahtlustuse kokku viiele ettevõttele ja 14 eraisikule, kes eurotoetuste abil korterelamuid renoveerisid.

Kahes kriminaalasjas kahtlustatakse sarnast skeemi, aga osalised on erinevad. Uurimise huvides ei ava EISA, politsei ega prokuratuur lõplikku infot, aga "Pealtnägija" andmetel on Põhja regioonis esitatud kahtlustused konkurentsi kahjustamise ja kelmuse paragrahvi järgi. Uurimise hüpoteesi järgi manipuleeris ehitusfirma hindadega nii, et korteriühistu jaoks muutus ehitustööde maksumus turuhinnast kümneid tuhandeid eurosid kallimaks.

Lõuna regioonis on kahtlustus esitatud ühele valdkonna kogenumale tehnilisele konsultandile Rivo Soole, mitmele omanikujärelevalve spetsialistile ja valdkonna suurimale ehitusfirmale Balti Vara Ehitus. Selles kriminaalasjas kahtlustatakse ka altkäemaksu andmist.

"Mida me tuvastasime, oli see, et tegelikult nii põhjas kui ka lõunas üsna tegusad konsultandid kaasasid oma tegevustesse väga palju samu ettevõtteid ja isikuid ning need mustrid hakkasid aja jooksul korduma," selgitas keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Aivar Sepp.

Lõuna ringkonnaprokuröri Gerd Raudsepa sõnul pannakse selliste kokkulepetega teised konkureerivad ehitusfirmad halvemasse olukorda. "Neil ei ole võimalik tulu teenida ja tööd teha ja neid on sellest protsessist kõrvale jäetud," lausus Raudsepp.

Kui riiklik Kredex hakkas 18 aastat tagasi korteriühistutele soodsat renoveerimistoetust andma, polnud mõiste rohepööre veel isegi kasutusel, aga sedamööda, kuidas Euroopa võttis säästlikuma ja jätkusuutlikuma suuna, kasvasid ka kõikvõimalikud toetused kortermajade soojustamiseks. Tänaseks on uue väljanägemise ja energiaklassi saanud rohkem kui 1400 kortermaja üle Eesti ning selleks toetusi maksutud üle 300 miljoni euro.

Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsleri Ivo Jaanisoo sõnul on renoveerimisprojektide rahalised mahud keskeltläbi 800 000 – 900 000 eurot ehk uusehitusega võrdses suurusjärgus, mistõttu ei ole hangete korraldamine korteriühistute juhtidele sageli jõukohane. "Neil ei ole erialast haridust, neil on vaja abi," selgitas Jaanisoo.

Siin tulevadki mängu Rivo Soo ja tema kolleegid. Et euroteostustes ja ehitustehnilises bürokraatias orienteeruda, loodi kümmekond aastat tagasi tehnilise konsultandi ametikoht. Konsultandi töö on ühistute nõustamine, alates ehitusmaterjalide ning seadmete valikust kuni hanke juriidilise ettevalmistamise ja ehitaja leidmiseni.

Kuigi konsultante justkui nõustab ja haldab EISA, siis töölepingu nendega sõlmib iga korteriühistu eraldi. Täna on Eestis ametlikult üle saja konsultandi, aga aktiivsemad on neist ainult umbes neljandik. Rivo Soo oli üks esimesi koolituse läbinuid. Kümmekond aastat tagasi taandus ta Tartu ühe suurema korterelamute haldusfirma Ropka Elamu juhtimisest ning keskendus ainult tehnilise konsultandi tööle.

Tipphetkel kureeris Soo korraga kümneid korteriühistuid oma kodukandis Lõuna-Eestis.

Hankeid võitsid ühed ja samad ettevõtted

Umbes aasta tagasi jäi keskkriminaalpolitseile silma, et millegipärast kipuvad Soo projektidel võitma ühed ja samad ettevõtted, eriti teravalt torkas silma Balti Vara Ehitus, kes võitis keskmiselt iga kolmanda hanke, mille korraldamise juures Soo tegutses. Ainuüksi viimase kaheksa aasta jooksul võitis Balti Vara 37-st Sooga seotud eurotoetusega rahastatud projektist 12.

Soo enda sõnul pole selles midagi ebanormaalset, seda enam, et antud firma ongi spetsialiseerunud just eurotoetuste abil renoveerimisele.

"Mingil hetkel ma nagu hakkasin aru saama, et kui sa teed ühe objekti nendega, sa teed teise objekti nendega, sa teed kolmanda objekti nendega, siis kõik need niivõrd objektijuhid, projektijuhid on neil üliheal tasemel. Kui on võimalik sul valida või kvalifitseerimistingimustega saada ehitajaks Balti Vara, siis jah, ka väga paljud teised tehnilised konsultandid kindlasti teevad," ütles Soo.

Ka Soo ise on kahtlemata oma töös väga pädev. 2023. aasta aprillis kuulutas Kredexi ja EAS-i ühendasutus EISA välja järjekordse vooru, kus tema koostatud korteriühistute renoveerimistoetuse taotlused tegid silmatorkavalt hea tulemuse. EISA-lt eelrahastuse otsuse saanud 161 projektist kuulus Soole 25.

Kui ülejäänud projektid on alles töös, siis "Pealtnägija" andmetel said lõpliku toetuse neli nõukogudeaegset maja Lõuna-Eestis: Tartus, Võrus, Vastse-Kuustes ja Põlvas. Neist neljast kahe renoveerimise peatöövõtjaks on dokumentides märgitud Balti Vara Ehitus.

Uurijate jaoks sai sellega püsitatud hüpotees kinnituse ning 12. detsembril toimus Tartumaal ühel ajal mitu kinnipidamist. Teiste hulgas tegi politsei läbiotsimise Balti Vara Ehituse kontoris, kuid ettevõtte tegevjuhi Meelis Karro sõnul jääb kahtlustuse sisu neile hetkel ebaselgeks.

"Täna on kogu turuloogika üles ehitatud just sellele suhtlusele [konsultantidega], et see ühistule võimalikult hea lõpptulemuse tooks. Ja praegu uuritakse siis, kas see suhtlus osapoolte vahel on olnud korrektne," lausus Karro.

Politsei ja prokuratuuri vaatenurgast võimaldavad hankereeglid tehnilisel konsultandil aga võitjat teatud määral endale sobivalt suunata. Näiteks tähtajad on üks kindel kriteerium – kas mingisugused tähtajad on realistlikud või nad on utoopilised. Ja kui need tähtajad on mõneti utoopilised, siis "õige" ettevõte teab, et neid tähtaegu võib-olla saab pikendada, aga teised [ettevõtted] ei tea, põhjendas Sepp.

Ühelt poolt pareerivad ettevõtjad, et viimastel aastatel on Kredex reegleid kõvasti kangemaks keeranud, kogu dokumentatsioon on ametlikus riigihangete registris ja kõik on tagantjärele kontrollitav. Teisalt möönab Soo, et esines olukordi, kus ta mitte enda, vaid korteriühistu huvides sättis asjad nii, et probleemse taustaga firmad ei pääseks löögile.

"Ühistu ise tegelikult ei soovi ju, et korteriühistut tuleb rekonstrueerima selline ettevõte, kes on eelnevalt meediast palju [halvas valguses] läbi käinud, on probleeme. Siis jah, me saame nii nende süsteemidega mängida või siis ka kõrvaldada; vaadata otsa, et see ehitaja ei kvalifitseeru, saame kõrvale lükata ja valida järgmise," rääkis Soo.

Kui Soo möönab, et sai Balti Vara Ehituse juhtide ja mõne teisegi valdkonna ettevõtjaga isiklikult hästi läbi ning mõnega suhtles ka nii-öelda mitteametlikult, siis prokuratuur kahtlustab, et talle anti altkäemaksu, et tööd just nendeni jõuaks.

Ühe versiooni kohaselt tehti seda läbi teise Sooga seotud firma. Nimelt torkab silma, et Balti Vara palkab sageli alltöövõtu korras kortermajade ventilatsioonitööde tegijaks osaühingu SP Grupp. See firma kuulus veel kaks aastat tagasi Soole ja jagab temaga tänaseni sama kontorit. SP Grupi praeguste omanikega on Soo veel teinegi ühine äri.

Balti Vara tegevjuht Meelis Karro möönis, et oli Soo ja SP Grupi varasematest seostest teadlik, aga tema teada on kõik suhted tänaseks lõpetatud.

"Kui te küsite minu käest, kas Rivo Soo on SP Grupiga seotud, siis minu konkreetne vastus on, et ei ole seotud. Ma võtan äriregistri lahti ja ma näen, et ta ei ole seotud. See, kas ta on kaudselt SP Grupiga seotud – meile teadaolevalt ei ole, aga me ei saa seda kontrollida, kinnitada või ümber lükata," selgitas Karro.

Hüpoteesi järgi liikus nende alltöövõtuarvete kaudu altkäemaks. Uurijates võis kahtlusi tekitada, et SP Grupp tegi viie aasta jooksul üle 200 000 euro ulatuses ebaselge eesmärgiga sularaha väljamakseid ja omakorda Soo samal ajal suuri sularaha sissemakseid oma isiklikule kontole.

Rivo Soo sõnul ei ole need summad kuidagi temaga seotud. "Ma ei ole kunagi ühegi ehitusettevõtte käest võtnud altkäemaksu, ma olen seda absoluutselt välistanud, ma võin seda ka praegu öelda, sest et ma olen teinud otsuse, et ma saan ise hakkama ja ma ei taha mitte kellegi teise raha," rõhutas Soo.

Ka ausa konkurentsi rikkumine on probleem

Politsei ja prokuratuur ei spekuleeri, mille arvelt firmad väidetavalt altkäemaksuks antud raha tagasi teenisid, aga ainuüksi ausa konkurentsi rikkumine on nende sõnul probleem. Nad rõhutavad, et uurimine on alles alguses, kõik seosed pole selged ja mistahes ettevõtjate vahelised kokkulepped ei ole automaatselt ebaseaduslikud.

Samas avastasid uurijad, et tihti kasutas Soo ehituse omanikujärelevalve spetsialistidena jällegi kindlaid ettevõtjaid. Nimelt selleks, et ühistu saaks üldse Soo tehniliseks konsultandiks palgata, on reeglite kohaselt vaja samuti mitut võistlevat pakkumist. Ja siin tulevadki mängu Soo head tuttavad konsultandid, kes esitavad kallima pakkumise ja kelle tema omakorda hiljem omanikujärelevalvet tegema võtab.

Soo tunnistas "Pealtnägijale", et tegemist on valdkonnas levinud praktikaga, et head tegijad tööta ei jääks. "Mind on kutsutud [ühistule] rääkima. Tule, Rivo, räägi meile Kredexi rekonstrueerimise protsessist, ja kui ma olen selle  [idee neile] maha müünud, siis ma tahaksin selle objektiga ju ka tegelema hakata," selgitas Soo.

"Pealtnägija" täpsustavale küsimusele, kas ta on siis teistele konsultantidele helistanud, et nad teeksid konkureeriva pakkumise, vastas Soo jaatavalt. "Olen andnud info või sõnumi, et kuule, et tegelikult olukord on see, et mind on tahetud sinna konsultandiks kaasata, et ole hea [tee ka pakkumine]," vastas Soo.

Uurimisasutuste vaatenurgast on lool ka palju laiem vaatenurk. Kortermajade toetusmeede toimib vähemasti aastani 2027 ja jagamisele läheb veel sadu miljoneid, mistõttu on politsei ja prokuratuur juba teinud EISA-le mitmeid ettepanekuid, kuidas ausat konkurentsi paremini tagada ja väärkasutust vältida.

"Iseenesest tänapäeval on tehniline konsultant tegelikult eraisik, kes ei ole ametiisik. Ta ei ole Kredexi ega EISA töötaja. Talle ei kohaldu erinevate ametiisikutele kehtestatud nõuded ja piirangud enamjaolt, kui räägime kas või juriidilises mõttes toimingupiirangu rikkumisest. Ja seetõttu tuleks mõelda välja need alternatiivsed mehhanismid, kuidas kontrollida nende tegevust. Variante, mida teha on, ja praegu tundub, et oleks saanud paremini," jagas Sepp ühendasutuse kohta kriitikat.

Korteriühistud võivad saada tagasinõude

Asekantsler Jaanisoo sõnul on paljud uurimisasutuste ettepanekud töös. "Võib-olla see tehniline konsultant ei peakski nii paljude asjadega tegelema, et võib-olla ta ei peakski neid hankeid nagu nõustama. See on üks osa sellest süsteemist, mida me plaanime muuta. Midagi üle ei jää, aga see tähendab ka täiendavat administratiivset ressurssi," sõnas ta.

Selle loo tegelik pomm tuleb aga lõpus. Nimelt, kui väidetav hangetega manipuleerimine ja kokkumäng leiab kohtus kinnitust, võib see asja segatud korteriühistutele – isegi kui nad ise midagi valesti ei teinud ja on sisuliselt ohvrid – kaasa tuua eraldatud toetuse tagasinõude.

"Teoreetiliselt on võimalik, kuna nemad [ühistu juhatused] teevad hankeid, nemad otsustavad nii hangete tegemise kui ka lepingute sõlmimise üle. Kõik lõplikud otsused on nende teha," ütles Jaanisoo.

"Pealtnägija" andmetel on asja segatud praeguse seisuga vähemalt paarkümmend kortermaja, keda on sellest teavitatud. "Ma sellist paanikat ei külvaks. Praegu need konkreetsed menetlused on keskendunud väga konkreetsete korteriühistutele ja konsultantidele. Kõigi korteriühistutega on ühendust võetud ja asju selgitatud," sõnas korruptsioonikuritegude büroo juht Aivar Sepp.

SP Grupi juht: kahtlustuse sisu on alusetu

SP Grupi juhataja Timo Taaramäe kinnitas, et tema ettevõttele esitati detsembris kuriteokahtlustus ja firma kontoris toimus läbiotsimine. "Ütlen ausalt: suhteliselt rahumeelselt suhtun sellesse, sest kahtlustuse sisu on täiesti alusetu, vähemalt see, millega SP Grupi seostatakse," lausus Taaramäe.

Taaramäe tunnistas, et on teinud aastate jooksul Balti Varaga palju koostööd, aga kõik projektid on võidetud ausa konkurentsi tingimustes. "Uurimise käigus on võetud meilivahetused ära, sealt on ilusti näha – iga objekti puhul on hinna üle kaubeldud. Midagi niisama sülle kukkunud ei ole," ütles ta.

Esialgne uurimisversioon nagu oleks osapooled sõlminud omavahel suusõnalise kokkulepe, et firma peab saama Rivo Soo objektidel alltöövõtjana tööd, on Taarmäe sõnul alusetu ning on kindel, et uurimine seda ka kinnitab. "Meie turul täna selline asi ei tööta, sellist asja pole olemas," lisas ta. 

Küsimusele enam kui 200 000 euro kohta, mis on ettevõttest mõne aasta jooksul sularahas välja võetud, vastas Taaramäe, et firma on teinud tõesti väljamakseid, aga tegemist on tema sõnul tavapärase ettevõtlusega. Sularaha on vaja alltöövõtjatele, jooksvateks kuludeks ja materjalide tarnijatele.

"Mõnes kohas puudub kaardimakse võimalus, selle kohta on kõik dokumentatsioon olemas," ütles Taaramäe ja kinnitas, et tema südametunnistus on puhas. "Seda kokkumängu, mida eeldatakse, tõesti pole olemas."