Seitse Katalaani iseseisvust toetavat saadikut hääletas eelnõu vastu, sest Sanchez ei nõustunud viimasel hetkel eelnõu täiendada, vahendab Bloomberg.

Kokku hääletas eelnõu vastu 179 saadikut ja 171 saadikut hääletas selle poolt. Hispaania parlamendi alamkojas on enamuseks vaja 176 saadikut. Hääletustulemus võib tähendada Sanchezi juhitud valitsuse kukkumist vähem kui kolm kuud pärast selle ametisse vannutamist.

Amnestiaseadus on põhiline osa Sanchezi ja Katalaani iseseisvust toetavate erakondade vahelisest vastuolulisest kokkuleppest, mis võimaldas Sanchezil jääda peaministriks kolmandaks ametiajaks. Vastutasuks oma kandidatuuri toetamise eest lubas Sanchez amnestiat sadadele Katalaani aktivistidele, kes osalesid Hispaania õiguse vaatevinklist ebaseadusliku iseseisvusreferendumi korraldamises 2017. aastal.

Kokkulepe lubaks kõige häälekamal separatistide juhil ja endisel Kataloonia presidendil Carles Puigdemontil naasta kodumaale pärast kuue aasta pikkust elu eksiilis Belgias Waterloos.

Katalaani saadikud hakkasid viimastel päevadel nõudma seaduseelnõu muutmist pärast seda, kui kaks kohtunikku otsustas uuesti avada mitu iseseisvuse väljakuulutamise katsega seotud kriminaalasja. Üks kohtuasjadest on seotud süüdistusega terrorismis ja teine riigireetmises. Neid kuritegusid praegune amnestiaseaduse eelnõu ei kata.

Tagasilükatud seaduseelnõu naaseb parlamendi komisjonidesse, kus Sanchezi erakonnal on võimalik proovida veel kord muudatusettepanekutes kokku leppida. Muudatuste tegemiseks on rahvasaadikutel 15 päeva.

Kui Sanchez ei suuda Katalaani saadikute usaldust taastada, ei tähendaks see veel ilmtingimata tema valitsuse lõppu. Hispaania põhiseaduse järgi on umbusaldamise protsess seotud alternatiivse peaministrikandidaadi ülesseadmisega. Seega ei piisa valitsuse kukutamiseks sellest, et enamus saadikuid ei toetaks Sanchezi jätkamist, nad peaks leppima kokku ka uue peaministri kandidatuuris.

Siiski tähendaks kokkuleppe puudumine, et Sanchezi valitsus ei suudaks enam seadusi vastu võtta, sealhulgas seab kriis küsimärgi alla 2024. aasta riigieelarve vastuvõtmise. Parempoolse opositsiooni seas võivad sel juhul kasvada üleskutsed erakorraliste valimiste korraldamiseks.