Taotlusvoor avatakse 15. veebruaril kell 9 ja taotlusi saab esitada kuni 21. veebruari südaööni. Kui esialgu lähtus kliimaministeerium põhimõttest "kes ees, see mees", siis nüüd mängib olulist rolli taotleja sissetulek. Väiksema sissetulekuga koduomanikud on eelisjärjekorras. Sissetuleku suuruse tõendamiseks tuleb koduomanikul taotlusega kaasa panna tolli- ja maksuameti (EMTA) tõend tulude kohta.

Esimese taotlusvooru kogueelarve on 10 miljonit eurot.

EAS-i ja Kredexi ühendasutuse eluaseme ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu ütles ERR-ile, et taotlust ei saa endiselt esitada koduomanikud, kes elavad kortermajas.

Reinsalu sõnul peaksid kortermajade elanikud kogu ühistuga ette võtma maja küttesüsteemide tervikliku renoveerimise, kuid praegu on vastav taotlussüsteem suletud.

Reinsalu avaldas lootust, et peagi saavad ka kortermajade elanikud taotleda vanade kütteseadmete väljavahetamiseks toetust individuaalselt.

Toetuse saamiseks on oluline, et enne taotluse heakskiitmist ei alustataks töödega. Ka vana küttekollet ei tohi enne taotluse heakskiitu lammutada.

"Kui avastatakse, et uue kütteseadme paigaldust või ehitust alustatakse enne taotluse heakskiitu, siis tuleb kütteseadme omanikul raha tagasi maksta," toonitas Reinsalu.

Teises voorus, mis avaneb 2024. aasta teises pooles, toetatakse lisaks esimeses voorus toetatavatele tegevustele ka õhk-vesi soojuspumba, maasoojuspumba, pelleti- või halupuidukatla soetamist koos paigaldamisega.

Õhk-vesi soojuspumba, maasoojuspumba või pelletikatla paigaldamiseks saab toetust taotleda 2024. aasta teises pooles.

Suurim ühekordne väljamakstav toetuse summa on 10 000 eurot. Sõltuvalt piirkonnast on toetuse määr kas 50 või 70 protsenti kütteseadme kogu maksumusest.

70-protsendiline toetusmäär on ette nähtud Ida-Virumaal Jõhvis, Kiviõlis ja Sillamäel, Jõgevamaal Jõgeval ja Põltsamaal, Valgamaal Valgas, Otepääl ja Tõrvas.

50-protsendiline toetusmäär on Tallinnas Pirital, Nõmmel, Kesklinnas, Kristiines, Haaberstis ja Põhja-Tallinnas ning teistest linnadest Tartus, Viljandis, Rakveres, Kuressaares, Keilas, Võrus, Türil, Sauel, Paides, Tapal, Kärdlas, Elvas, Haapsalus, Karksi-Nuias, Kilingi-Nõmmel ja Pärnus.

Toetuse saamiseks peab taotleja elamu olema kasutusele võetud enne 2010. aasta 1. jaanuari.

Toetusvoor pidi avanema juba septembris, kuid siis oli kliimaministeerium sunnitud selle edasi lükkama toona aset leidnud ulatusliku tehnilise rikke tõttu.