X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Valitsusel kindlat plaani majanduse turgutamiseks pole

Foto: Ken Mürk/ERR

Eesti majanduse parandamiseks kerget ega kiiret lahendust pole, leiavad valitsuse liikmed. Ministrite sõnul on riigil võimatu eksporditurge mõjutada, küll aga võiks ettevõtteid aidata investeeringute ja toetustega. Samuti tuleks rohkem pühenduda energeetikaplaani elluviimisele.

Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo (Eesti 200) tunnistab, et Eesti majanduse seis on täbar ja taastumine ei pruugi minna sama rada pidi kui varem. Olulised sündmused, nagu näiteks Euroopa Liiduga liitumine ja eurole üleminek, andsid majandusele tõuke. Nüüd on aga Eesti sunnitud leidma täiesti uue majandusmudeli, kuid see võtab aega. Lähivaates on võimalik ettevõtetele pakkuda teatud tuge, kuid selge on see, et eksporditurge riik mõjutada ei saa, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Loomulikult tuleb aidata nii palju kui võimalik ettevõtetel nendel vanadel koduturgudel ennast sisse sättida ja toetada ennekõike innovatsiooni, et nad saaksid sinna uute toodetega minna, aga teiselt poolt haarata ka uusi," ütles Riisalo.

Rahandusminister Mart Võrklaev (RE) andis mõista, et riigil majanduse päästmiseks võluvitsa ei ole.

"Lõpuni riigil seda võluvitsa ja -kätt ei ole. Mida me saame teha, on viia need investeeringud, investeeringutoetused, aidata läbi nende ettevõtetel teha muutuseid oma tootmises, oma ekspordiväljavaadetes, oma konkurentsivõime parandamises," sõnas Võrklaev.

Siseminister Lauri Läänemetsa (SDE) hinnangul saaks majandust kiiresti turgutada näiteks teede või üürimajade ehitamisega, kuid siin mingisugust kokkulepet pole. Kõige olulisem on aga tema arvates energeetikaplaani elluviimine, mis võiks olla ambitsioonikam, et Eestisse saaks tuua ka energiamahukaid ettevõtteid.

"Kui me saame energiahinna odavamaks, rohkem taastuvenergia võimsuseid võimalikult kiiresti, siis ta vähendab iga ettevõtte tootmiskulusid ja see parandab tegelikult ka automaatselt Eesti ekspordivõimekust ja lõpuks mõjutab seda, kas meil töökohad jäävad alles ja millised töökohad siia tekivad," lausus Läänemets.

Eestisse toodavate välisinvesteeringute puhul saab tihti takistuseks oskustööjõu puudus. Ühelt poolt peaks ministrite sõnul investeerima haridusse ja teadusesse, et toetada inimeste ümberõpet. Teisalt on vajalik välistalentide sissetoomine.

"On siin räägitud tööjõukvootidest või võimalikest eranditest sektorite kaupa, usaldusväärsete ettevõtjate kogukonna loomisest," ütles Tiit Riisalo.

Erinevate sammude astumise järel võiks Riisalo hinnangul Eesti majandus 2035. aastaks kahekordistuda.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: