Pühapäeval avaldatud kokkuleppe maht ulatub 118 miljardi dollarini. Sellest 62 miljardit dollarit on mõeldud Ukraina abistamiseks, 14 miljardit dollarit Iisraeli abistamiseks, 10 miljardit dollarit humanitaarabi osutamiseks Ukrainale ja Gazale, 20 miljardit dollarit piirijulgeolekuks ning viis miljardit dollarit Taiwani ja teiste Kagu-Aasia ja Vaikse ookeani USA liitlaste julgeoleku tugevdamiseks.

Eelnõu kohaselt karmistatakse asüüli saamise nõudeid ning pannakse USA lõunapiir kinni juhul, kui päevane ebaseaduslike piiriületuste arv ületab 5000 inimese piiri. Lisaks võimaldab seadus USA presidendil anda korralduse piiri sulgemiseks ka juhul, kui ebaseaduslike piiriületajate arv on suurem kui 4000 inimest päevas. Siiski lubatakse vähemalt 1400 inimesel päevas taotleda asüüli piiripunktides ka neil aegadel, kui piir tervikuna on suletud.

Lisaks piiratakse presidendi õigust anda ebaseaduslikele piiriületajatele armu ning kiirendatakse asüülitaotluste menetlemise protsessi ja tagasilükatud taotlustega sisserändajate väljasaatmist.

Senati demokraatide juht Chuck Schumer lubas korraldada hääletuse eelnõu esimese lugemise üle juba kolmapäeval. Senati reeglite järgi vajab eelnõu esimese lugemise läbimiseks 60 senaatori häält 100-st.

Vabariiklaste pealäbirääkija senaatori James Lankfordi sõnul kaalub 20 kuni 25 vabariiklasest senaatorit eelnõu toetamist ning veel sama palju vabariiklasi kavatseb kindlasti selle vastu hääletada.

Demokraadist USA president Joe Biden õnnitles senaatoreid kokkuleppe saavutamise puhul ning palus kongressil eelnõu vastu võtta viivitamatult, et ta saaks selle välja kuulutada.

"Kui teie usute, nagu mina usun, et me peame kindlustama meie piiri nüüd, siis tegevusetus pole valikuvõimalus," ütles Biden.

Samas pole eelnõu vastuvõtmine kuigi kindel, isegi kui see leiab piisavalt toetust senatis. Vabariiklasest USA esindajatekoja spiiker Mike Johnson teatas, et ta ei kavatse eelnõu hääletusele pannagi ning esindajatekoda hääletab ainult Iisraelile 17 miljardi dollari ulatuses sõjaabi osutamise eraldi eelnõu üle. Veel sügisel nõudsid Johnson ja teised vabariiklased Ukraina abipaketi sidumist piirijulgeoleku meetmetega.

"See seaduseelnõu on veelgi hullem, kui me ootasime. See ei aita kuidagi lõpetada piirikatastroofi, mille president on loonud. See on juba esindajatekotta saabumisel surnud," kirjutas Johnson sotsiaalmeedias pärast senaatorite kokkuleppe avalikustamist.

Esindajatekoja demokraatide juht Hakeem Jeffries nimetas Johnsoni plaani küüniliseks katseks senati kaheparteilise pingutuse õõnestamiseks. Jeffries lisas, et esindajatekoja vabariiklased said käsu Donald Trumpilt mitte vastu võtta ühtegi eelnõu, mis on seotud Ukraina aitamise või piirijulgeolekuga.

Endine USA president ja vabariiklaste eeldatav presidendikandidaat novembris peetavatel valimistel Donald Trump on korduvalt rünnanud kokkulepet, nimetades seda piirijulgeoleku teemal ebapiisavaks. Trump on kutsunud saadikuid üles kokkulepet mitte toetama.

"Ta ei anna mulle korraldusi. Ma olen see, kes annab korraldusi," kommenteeris Jeffriesi kriitikat Johnson pühapäeval NBC eetris.

Trump kutsus lepet tagasi lükkama

USA endine president Donald Trump kutsus vabariiklasi üles senati parteideülene lepe tagasi lükkama. Trumpi sõnul ei tohiks piiri- ja immigratsiooniteemat välisabiga siduda.

Vabariiklaste presidendikandidaat Nikki Haley ütles oma koduosariigis Lõuna-Carolinas Charlestonis toimunud meeleavaldusel, et Ameerika Ühendriigid ei elaks üle segadusi, mille Donald Trump võimule tulles tekitaks. Ehkki Haley on Trumpile tugevalt alla jäänud, lubas ta, et ei kao vabariiklaste presidendikandidaadi valimistelt.

Ühtlasi tegi Haley teravaid märkusi nii Trumpi kui ka tänase USA presidendi, demokraadist Joe Bideni kõrge vanuse aadressil.   

"Hääletasin kaks korda Donald Trumpi poolt. Olin uhke, et sain teenida Ameerikat tema administratsioonis. Kuid temaga kaasneb kaos. Te kõik tunnete teda, eks?

Talle järgneb kaos. Me ei saa olla segaduses riik ja leekides maailm ning elada läbi veel neli aastat sellist kaost," rääkis Haley.