X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Uusküla: kaupmehed tõstsid käibemaksutõusu tuules ka laiemalt hindu

{{1707291420000 | amCalendar}}
Foto: Priit Mürk/ERR

Kaupmehed kasutasid jaanuaris kehtima hakanud käibemaksutõusu ära laiemaks hinnatõusuks, ütles Luminori peaökonomist Lenno Uusküla. Samal ajal on tema sõnul maailmaturul toorainete hinnad juba kaks aastat järjest langenud.

"Mõeldes selle peale, et kulud on kasvanud ja kulud on kasvamas, siis see käibemaksu tõus andis kaupmeestele põhjuse. Sellega koos siis tegelikult muudeti tervet hinnakirja, mitte ainult ei muudetud seda käibemaksu osa," rääkis Uusküla.

"Toit on väga sesoonne. Osad toiduained ongi odavad siis, kui nad valmis saavad ja pärast seda nad on kallid. Kui see sesoonne kõikumine ära võtta, siis kuust kuusse hinnatõusuks jääb 1,7, mis tegelikult ongi täpselt käibemaksu jagu. Küll aga neid hindu on varem tõstetud ja ei ole mitte kõiki hindu veel tõstetud kindlasti. Seal on näha sellist lisandunud hinnasurvet, mis ei ole vaid käibemaksuga seotud," rääkis Uusküla.

"Kui vaadata maailmaturul, siis toidu toorainete hinnad on nüüd peaaegu kaks aastat järjest langenud. Hinnad on sellel tasemel, mis nad olid 2021. aasta alguses. Seal on tegelikult suur muutus toimunud. Meie jaoks on muutus see, et palgad on tõusnud. Ja loomulikult see suurendab põllumeeste kulusid," lausus Uusküla.

ERR küsis Uuskülalt, kas majanduskriisis olemine võiks teenuste hinnatõusu pidurdada.

"Esialgu teenuste hinnad tõusevad veel sellepärast, et suure hinnatõusu ajal teenuste hinnad ei tõusnud. Kaupade hinnad kallinesid märksa rohkem kui teenuste hinnad. Ja nüüd lihtsalt teenuste hinnad jõuavad järgi sinna, millised on kaupade hinnad," vastas Uusküla.

Uusküla märkis, et teenustes on väga suur palga osakaal ja palgatõusu endiselt ka oodatakse. "Nii kaua kuni palgad kasvavad, nii kaua kasvavad ka teenuste hinnad, need on omavahel tugevalt seotud," sõnas ta.

Arvestades majanduskriisi, on Uusküla sõnul nii kaupade kui ka teenuste suhtes üllatavalt vähe hinnasurvet, mis hindu alla võiks suruda. "See on üllatav, kui püsivalt need hinnad on üleval ja kuidas nad endiselt jätkavad kasvamist," ütles Uusküla.

Uusküla sõnul ei saa inimesed aru, mis on mõistlik hind ja mis mitte. "Seetõttu tehakse ka vigu. Inimesed ei tea, mida maksta ja mida mitte. Seda võimet otsustada jooksvalt on palju vähem, kui oli enne, sest selliseid referentshindu peas ei ole. Ja tarbijad ei hääleta nii palju jalgadega, lepivad selle olukorraga, mis parasjagu on," kommenteeris ta.

Rahandusministeerium: maksumeetmed kergitasid inflatsiooni

Aasta alguses aset leidnud maksumeetmed tõid oodatult kaasa aastase inflatsiooni kiirenemise, teatas rahandusministeerium.

"Hinnates kaubagruppide kuist hinnamuutust, siis võib tõdeda, et 20-protsendise maksumääraga kaupadele ja teenustele lisati käibemaksumäära tõus kogu ulatuses hindadesse. Osades kaubagruppides, kus on jaemüük näidanud suuremat langust ning üldpilti moonutavad hooajalised allahindlused - riided ja jalatsid, majapidamiskaubad -, on kõrgema maksumäära ülekandumise mõju keerulisem hinnata ning see võib toimuda mõningase nihkega. Teise meetmena kergitas jaanuaris hindu kõrgem alkoholiaktsiis," ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas.

"Kui möödunud aasta teisel poolel olid toiduhinnad alanenud sisendhindade toel languses, siis jaanuaris kallines toit kuuga koguni kolm protsenti. See tähendab, et kaupmehed on toidu hindu käibemaksumäära tõusust rohkemgi kergitanud," sõnas Pungas.

"Kuigi gaasi- ja ahjukütte hinnad langesid, kergitas energiahindu jaanuaris elektri kaheksaprotsendiline kallinemine. Ilmselt on selle taga aasta alguse külmalainest tingitud börsipakettide hinnatõus. Möödunud aastal hoidis elektrihinnaindeksit vähekõikuvana suhteliselt suure kaaluga universaalteenus, mille kaal aga sellest aastast enam olulist mõju ei oma, muutes seeläbi elektri börsihinnal põhinevate pakettide mõju elektrihinnaindeksile suuremaks," sõnas Pungas.

Ta lisas, et inflatsiooni aeglustumist võib oodata alates aprillist, mil aastataguste energialeevendusmeetmete mõju taandub.

Eesti Pank: maksutõusu mõju avaldub järgmistel kuudel

"Jaanuari andmed viitavad sellele, käibemaksumäära tõus on valdavas ulatuses üle kandunud toidukaupade letihindadesse. Toidukaupade hinnad kasvasid kuuga kolm protsenti, kuid alkohoolsete jookide ja tubakatoodete hinnakasv oli veelgi kiirem, ulatudes viie protsendini," ütles Eesti Panga ökonomist Sulev Pert.

"Alkoholi hinda mõjutas lisaks käibemaksule ka aktsiisitõus. Toiduainete hinnakasvu on muu hulgas soodustanud osade toidutoormete kallinemine ning detsembrikuiste soodusmüükide lõppemine," lisas Pert.

Perdi hinnangul on tööstuskaupade ja teenuste hindadesse käibemaksumäära tõus siiski vaid osaliselt üle kandunud.

"Ligikaudu pool tarbijakorvis sisalduvatest tööstuskaupadest ja teenustest kallines jaanuaris vähem, kui oleks võinud käibemaksu tõusu põhjal eeldada. Seetõttu avaldub käibemaksu tõusu mõju hindadele täiel määral alles järgmistel kuudel. Hooajaliste tegurite tõttu on jaanuarile tavaliselt iseloomulik riiete ja jalatsite ning turismiteenuste odavnemine. Osadel ettevõtetel tuleb ilmselt siiski võtta maksumäära tõus enda kanda, sest tarbijatel kulub nüüd rohkem raha esmatarbekaupadele," rääkis Pert.

Pert lisas, et maksutõusudest hoolimata hinnakasvu aeglustumise trend sellel aastal jätkub, sest nõrk majandusaktiivsus ei soosi hinnakasvu.

"Ka elektri universaalteenuse lõppemine maikuus võib hinnakasvu pidurdada, juhul kui elektri turuhind on kevadel praegusest soodsam. 2024. aasta keskmine hinnakasv ulatub Eesti Panga prognoosi järgi 3,4 protsendini," sõnas Pert.

Võrreldes detsembriga kallines toit ja joogid jaanuaris 3 protsenti. Alkohol ja tubakas kallines statistikaameti andmetel 5,2 protsendi võrra. Selveri toidukaplustes keskmiselt hinnad selliselt ka tõusid.

"Selver valis tee, kus tõstis valitud artiklite hindasid selliselt, et kogu muudatuse mõju circa 1,7 protsendipunkti kahekümne protsendise käibemaksu määra pealt, mis ta siis varasemalt oli, saaks tagasi võetud. Selle arvestusega on meil suurusjärgus 5000 toote hind muutunud. Sellele on otsa tulnud alkoholi hinnamuutus," rääkis Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson.

Osad toidukaubad on kallinenud rohkem kui käibemaks eeldaks.

"Jaanuaris oli circa 30 protsenti toiudukaubast selliseid tootegruppe, kus eelmisest aastast alanud hinnakasv on olnud kõrgem kui kaks protsenti. Tähelepanu on pööratud apelisinimahlale, mille hind on kasvanud 30-50 protsenti, aga siin on põhjus kuskil mujal kui käibemaksutõusus. Siin on tooraine hind poole võrra kerkinud," ütles Anderson.

Jaanuaris kallines veel ka tervishoid ja sideteenus üle kahe protsendi, transport poolteist protsenti, sest kadus tasuta ühistransport. Põhja-Eesti Ühitranspordikeskuse korraldusalas muutus tasuliseks bussisõit Läänemaal.

"Esimene tsoon maksab sularaha eest ostes üks euro ja makstes ühiskraadiga 75 senti ühe tsooni hind. Inimene, kes sõitis enne bussiga, sõidab ka täna edasi, selles mõttes muutus on ainult tööealise elaniku jaoks," rääkis Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse tegevdirektor Andrus Nilisk.

Eesti hinnataseme muutust kajastav tarbijahinnaindeks tõusis jaanuaris võrreldes detsembriga 1,4 protsenti ning võrreldes 2023. aasta jaanuariga 4,7 protsenti. Euroalal ulatus hindade tõus esialgsel hinnangul jaanuaris 2,8 protsendini.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Intervjueeris Indrek Kiisler, Toomas Pott

Allikas: AK

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: