Lasteaias töötav nakatunu on küll lapsena leetrite vastu vaktsineeritud, kuid terviseameti teatel viitab tema sünniaasta sellele, et 1960-ndate lõpus saadud üks vaktsiinidoos ei hoidnud ära haigestumist.

Terviseamet selgitas välja nakatumise asjaolud ning haigestunu võimalikud lähikontaktid. Haige enda kinnitusel ei ole ta välismaal käinud, mis võib tähendada, et see on pärast viieaastast pausi on see esimene juhus, kus nakatumine toimus Eestis. 

Ametile teeb muret asjaolu, et tegemist oli lasteaiatöötajaga, kuid praegu ei ole pereliikmete hulgast ja töökohaga seonduvalt täiendavaid nakatumisi tuvastatud.

Ühtlasi saadeti teavitus tervishoiutöötajatele, et nad pööraksid enam tähelepanu lööbega patsientidele, sest pole välistatud leetrite riigisisene varjatud levik. 

Praegu selgitatakse välja, millised haigega kokku puutunud lapsed olid leetrite vastu vaktsineeritud. Mittevaktsineeritutel soovitab amet jääda võimaluse korral koju.

"Soovitused on sarnased nagu kõikide nakkushaigustegi puhul – üritada viibida inkubatsiooniperioodi jooksul viimasest kontaktist haigega võimalikult [isolatsioonis], mitte viibida rahvarohketes kohtades, mitte käia nendes kohtades, kus on võimalik nakatada, sest selle haiguse saanud inimene on nakkusohtlik juba mõned päevad enne haigusnähtude ilmnemist. Kui me arvestame lööbe tekkimist, siis inimene on nakkusohtlik neli-viis päeva enne lööbe teket ja viis päeva pärast lööbe teket. Arvestame nende 10 päevaga," ütles terviseameti nõunik Irina Dontšenko "Aktuaalsele kaamerale".

Leetrid on terviseameti terava tähelepanu all, sest tegemist on ülimalt nakkava viirushaigusega. Üks nakatunu võib vaktsineerimata inimeste hulgas nakatada kuni 18 inimest. Viirus kulgeb üle 40-kraadise palavikuga, peenikese täpilise punase lööbega ja suurenenud lümfisõlmedega. Tüsistustena võivad tekkida kõrva-, kopsu- või raskematel juhtudel ajukoe põletik. Leetrid võivad olla eluohtlikud.

Eestis seni avastatud nakatumised on reeglina seotud reisilt kaasa toodud haigusega. Näiteks 2023. aastal registreeriti neli sisse toodud haigusjuhtu (kaks inimest nakatus Tais, üks Saksamaal ja üks Araabia Ühendemiraatides) ja kohaliku levikuga juhtumeid ei olnud.

Viimane siseriikliku leviku juhtum oli 2019. aastal.

Leetrite vastu on olemas efektiivne vaktsiin (MMR-vaktsiin), kuid aja jooksul on vähenenud nende vanemate hulk, kes on nõus oma last vaktsineerima. "Eestis on praegusel ajal vähemalt 30 000 last, kes pole haiguse vastu vaktsineeritud ja võivad seetõttu nakatumise järel sattuda eluohtlikkusse seisu," hoiatas terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Irina Filippova.

Vaktsineerimine on võimalik ka täiskasvanueas ja samuti tuleks oma vaktsiinikaitset uuendada neil Eesti elanikel, kes on sündinud ajavahemikul 1980-1992, kui oli kasutusel Venemaalt toodud ebastabiilse kvaliteediga leetrivaktsiin. Korduvvaktsineerimine on täiskasvanutele tasuline ja nõu saab küsida perearstilt.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel registreeriti Euroopas 2023. aastal 23 riigis kokku 2361 leetrite juhtu. Enamik leetritest tuvastati Rumeenias (1755), kuid haigestuti ka Austrias (186), Prantsusmaal (118), Saksamaal (82), Belgias (69), Itaalias (44), Poolas (37), Hispaanias (13) ja Rootsis (11). Teistes Euroopa riikides tuvastati leetreid alla kümne juhu riigi kohta.