X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi vastuvõtmine on takerdumas

Heddi Lutterus
Heddi Lutterus Autor/allikas: ERR

Peale seda kui Saksamaa, Soome ja Eesti teatasid avalikult, et ei toeta äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi (CSDDD; CS3D) praegusel kujul vastuvõtmist, on direktiivi vastuvõtmine takerdumas. Reedel Euroopa Liidu alaliste esindajate komitee ehk COREPER-i kohtumise päevakorras olnud direktiivi arutamine lükati edasi 14. veebruarile.

COREPER lükkas direktiivi arutamise edasi eesistujamaa Belgia soovil, kes tõenäoliselt proovib enne järgmist arutelu veel teksti muuta või leida juurde pooltolijaid, ütles justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Heddi Lutterus.

"Või siis mõni riik soovis veel mõtlemisaega. Ei oska praegu öelda, kõik on nii värske. Mingit lisainfot ei ole veel tulnud," lisas Lutterus.

Seni on avalikult teatanud, et nad direktiivi ei toeta Saksamaa, Soome ja Eesti. Kas mõni riik on veel lisandunud vastaste hulka, Lutterus öelda ei osanud. " Aga eks see, et täna siiski päevakorrast algatus välja võeti, viitab ka sellele, et neid kõhklejad on rohkem kui need kolm riiki," märkis Lutterus.

Kui direktiiv ikkagi COREPER-is toetust ei leia langeb see tagasi läbirääkimiste faasi. Samas tulevad peale juunis Euroopa Parlamendi valimised, mille järel uus parlamendi koosseis ei pruugi selle direktiiviga soovida praegsel kujul jätkata. Sõtumata sellest, et direktiiv kooseisu vahetuse tõttu menetlusest välja ei kuku.

Samas ütles Lutterus, et Belgia eesistujana teeb oma parima, et direktiiv ikkagi edasi liiguks. "Belgia huvi kindlasti on see, et enne seda, kui parlamendivalimised tulevad, siis mingisuguse lahenduseni jõuda," märkis Lutterus.

Eestit häirib kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi puhul praegu peamiselt kaks asja. Ühelt poolt ei ole Lutteruse sõnul praegu selge, millised täpselt saavad olema need kohustused, mis direktiiv Eesti õigusesse üle võtmisel võiks Eesti ettevõtjatele kehtestada.

"Kui direktiiv seal loetleb erinevaid rahvusvahelisi inimõigustealaseid konventsioone näiteks, siis ettevõte peaks nendest tulenevat käituma hoolsalt, austama inimõigusi, kaitsma keskkonda, aga sellisel kujul on need kohustused väga abstraktsed. Mida siis ettevõte tegelikult peab tegema? See ei ole senini ka läbirääkimiste käigus selgeks saanud," rääkis Lutterus.

"Sellega kaasneb ka teine mure. Kui ei ole selge, mis on see hoolsuskohustus ettevõttel, siis tsiviilvastutus, mis selle kohustuse rikkumisega kaasneks, jääb samuti väga laialivalguvaks ja võib tuua kaasa koormavaid vaidlusi. Nii ettevõtetele kui ka tegelikult kohtusüsteemile," lisas Lutterus.

Loomulikult ei ole ka selge, mil määral direktiivi vastu võtmine ja rakendamine võiks ettevõtteid mõjutada. Direktiivi seniste tekstide kohaselt võiks kestlikkusalased hoolsuskohustused mõjutada ettevõtteid, mille käive on 150 miljoni eurot aastas ja kus töötab vähemalt 500 inimest.

Hinnanguliselt võiksid reeglid mõjutada 13 000 Euroopa ettevõtet ja 4000 Euroopas piisavalt tegutsevat kolmandate riikide ettevõtet.

Uute reeglite kohaselt peaksid suuremad ettevõtted senisest enam pöörama tähelepanu, keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja üldjuhtimisega seonduvatele muredele. Ettevõtted, mis reegleid ei täida, võiks karistada trahvidega, alates viiest protsendist nende käibest.

Lisaks peaksid suureettevõtted tegema kindlaks, et nende tarneahelates, nii tarnijate kui ka edasimüüjate hulgas, täidetakse kõiki reegleid, ei reostataks ja austataks inimõiguseid.

Lutteruse sõnul ei ole keegi kindel, milline on direktiivi ülevõtmisega kaasnev bürokraatia kasv. "Kui mõelda sellele, et see suurettevõte peab endal organisatsioonis ka looma sellise süsteemistrateegia, et kuidas ta neid võimalikke inimõiguste- või keskkonnarikkumisi tuvastab, neid ennetaks ja kaebuste korral ka uuriks ja lahendaks, siis see on kindlasti halduskoormus," rääkis Lutterus.

"Aga kui suur see on, seda ei oska praegu keegi öelda, sest kellelgi pole ka sellist süsteemi enne ettevõtetes olnud. Et oskaks kuskilt analoogiat võtta, et mis see siis päriselus täpselt kaasa tooks," lisas Lutterus.

"Kindlasti raskemaks teeb ka see, et kuna ei oska täpselt öelda, mis piiridesse see hoolsuskohustus jääb, mida tegelikult ettevõtja peaks tegema, et käituda vastutustundlikult," märkis Lutterus.

Eestis peaks otsese mõju alla sattuma umbes kümme ettevõtet, kuid tarneahelate kaudu võiks olla mõju kõvasti laiem. "Just nimelt seetõttu, et see laieneb tarneahela kaudu ka väiksematele ettevõtetele, kes nende suuremate ettevõttega koostööd teevad. Olgu kas tootjana, kasvõi logistika, ka turundus, see ring on päris lai," rääkis Lutterus.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: