X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Eesti põllumehed praegu vajadust meeleavaldusteks ei näe

Foto: Ken Mürk/ERR

Põllumeeste ulatuslikud meeleavaldused Euroopas on meile lähemale jõudnud, sel nädalal liitus streigilainega Läti. Ebakindlus mõjutab meie põllumehi samuti, kuid vajadust protestima minna asjaosalised ei näe.

Vili põldudel on praegu küll jääs, aga vara on muretseda tänavuse saagi pärast. Rohkem vaevab Euroopa Liidu bürokraatia, mille vastu põllumehed üle Euroopa meelt avaldavad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas ütles, et rohepöörde plaanide juures tihti mõjuanalüüse ei ole.

"Meil siin Eestis - et me oleme suurtootjate peale orienteerunud, et suurtootjatel on rasvakihid - on rohkem võimalusi kombineerida. Aga väiketootjad, kellel on ikkagi peretalude põhine tootmine – kui tema peab kõike poole võrra vähendama hakkama, millega ta oma pere siis üleval hoiab?" ütles Ameerikas.

Saida farmis on kokku 120 lehma. Seda on möödunud aastaga võrreldes neljandiku võrra vähem. Saidafarmi peremehe Juhan Särgava sõnul on kõige keerulisem olnud leida tööjõudu.

"Loomakari on vähenenud ja kui need maksud reaalsusesse jõuavad, peavad mehed aprillikuus lõpuni ära otsustama, kui palju nad midagi külvavad või ei külva. Ja sama on loomadega. Ega äraviimise järjekord on pinge all Rakveresse, niisamuti on pinge all järjekord, mis Poola läheb. Nii et praegu ebakindluse tase on suur ja tegijate arv tasapisi väheneb," sõnas Särgava.

Ka kodused muudatused nõuavad oma. Pindalatoetust vähendati kolmandiku võrra, tõusis maamaks ning automaks järgmisest aastast mõjutab ka traktorite hinda. Kuigi põllumehed on varem piketeerimas käinud, ei nähta sel praegu mõtet.

"Tulemus on olnud kasinavõitu. Me traktoriga käisime koguni Brüsselis, me oleme kõvad poisid selles plaanis. Aga tulemus on sarnane õpetajatega, nii et see 17 eurot, millised need õnnelikuks teevad, see on küsimus, kas tasub sellepärast traktoriga välja tulla või mitte," rääkis Särgava.

Tänu Euroopa protestidele said Eesti põllumehed sel nädalal omajagu hea sõnumi, kui Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen võttis tagasi oma nelja aasta taguse ettepaneku vähendada väetiste kasutamist 50 protsendi võrra.

"Me oleme ju lausa eesrindlased Euroopas, teisel kohal oma mahepinna protsendi suhtes ja kui nüüd kõik peaksid oma pinnad ka 25 protsendi peale viima, siis see tähendaks ju seda, et kolme- või neljakordistuksid mahepinnad. Ja sellel aastal andis juba tunda, et mahetoodanguga ujutati teatud määral turg ületootmise, ülepakkumisega üle ja hinnad langesid nii madalale, et nad on tavaviljaga umbes samal tasemel," lausus Margus Ameerikas.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: