Eelnõu vastuvõtmise poolt hääletas 70 saadikut ja vastu oli 29. Hääletus toimus USA aja järgi teisipäeva varahommikul.

Kõik demokraatide fraktsiooni saadikud peale kolme hääletasid eelnõu poolt. Abipaketi vastu hääletasid vasakpoolsed senaatorid Jeff Merkley, Peter Welch ja Bernie Sanders. Viimane väitis varem, et ta ei toeta eelnõu Iisraeli sõjalise kampaania tõttu Gazas.

Vabariiklastest toetas eelnõu 22 saadikut, kelle seas olid vabariiklaste senati juhid Mitch Mcconnell ja John Thune. 26 vabariiklast hääletas eelnõu vastu ja üks jäi erapooletuks.

Eelnõu vastuvõtmiseks oli vaja 100-kohalises senatis 60 senaatori toetust, mistõttu ilma osa vabariiklaste toetuseta polnuks eelnõu võimalik vastu võtta.

Eelnõuga eraldatakse 95,34 miljardit USA dollarit USA liitlaste toetamiseks, millest 61 miljardit dollarit on mõeldud Ukrainale Vene agressiooni tõrjumiseks, 14 miljardit dollarit Iisraelile võitluseks äärmusrühmitusega Hamas ning 4,83 miljardit dollarit Taiwanile ja teistele Kagu-Aasia ja Okeaania USA liitlastele Hiina võimaliku agressiooni heidutamiseks.

Veel 9,15 miljardit dollarit suunatakse Ukraina, Gaza ja Läänekalda tsiviilelanike humanitaarabiks.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski tänas senaatoreid eelnõu toetamise eest.

"USA abi toob lähemale õiglase rahu Ukrainas ning taastab globaalse stabiilsuse, tagades julgeoleku ja õitsengu kõigile ameeriklastele ja kogu vabale maailmale," kirjutas Zelenski X-is (varem Twitter).

Eelmisel nädalal kukkus senatis läbi varasem eelnõu versioon, milles USA liitlaste abistamine oli seotud USA lõunapiiri kindlustamisega. Senati demokraatide juht Chuck Schumer, kelle fraktsioonil on napp ülekaal senatis, otsustas seejärel eemaldada eelnõust piirijulgeolekuga seotud sätted.

"Selle eelnõuga kuulutab senat välja, et USA juhtimine ei kõigu, see ei kuku läbi. Täna me paneme Venemaa presidendi Vladimir Putini kahetsema päeva, kui ta seadis kahtluse alla USA otsusekindluse," ütles Schumer ja lisas et tegemist on sõnumiga ka teistele autoritaarsetele riigijuhtidele nagu Hiina president Xi Jinping. Demokraatide senati juht rõhutas, et eelnõu võeti vastu mõlema partei häältega.

USA vabariiklased nõudsid varem, et liitlaste abistamise eelnõu sisaldaks piirijulgeoleku meetmeid, kuid kõik senati vabariiklased peale nelja pidasid läbirääkijate saavutatud algset kokkulepet ebapiisavaks. Demokraadid ja osa mõõdukatest vabariiklastest süüdistasid eelnõu algse versiooni läbikukkumises endist USA presidenti Donald Trumpi, kes kritiseeris piirijulgeoleku kokkulepet kui ebapiisavat ja kutsus kongressi liikmeid selle vastu hääletama.

Siiski pole selge, kas eelnõu leiab piisavalt toetust USA esindajatekojas, mille heakskiit on vajalik eelnõu vastuvõtmiseks. Esindajatekojas on enamus vabariiklastel ning vabariiklasest esindajatekoja spiiker Mike Johnson on varem korduvalt kritiseerinud muudetud eelnõu piirijulgeoleku sätete puudumise pärast.

"Saamata ühtegi piiripoliitika muudatust senatilt, jätkab esindajatekoda tööd ise neil olulistel teemadel. Ameerika väärib paremat kui senati status quo," ütles esmaspäeval pressiteates Johnson. Esindajatekoja spiiker on varem pakkunud jagada välisabi paketi mitmeks eraldi eelnõuks.

Senati vabariiklaste asejuht John Thune ütles, et pole selge, mida Johnson teeb.

"Ma eeldan, et esindajatekoda teeb midagi. Loomulikult peavad nad Iisraeliga tegelema," ütles ta.

Need senati vabariiklased, kes eelnõu ei toetanud, ennustavad aga selle läbikukkumist esindajatekojas.

"Täna meie ees olev eelnõu ei läbi kunagi esindajatekoda, ei saa kunagi seaduseks," ütles Floridat esindav senaator Rick Scott teisipäeva hommikul.

USA president Joe Biden ärgitas hiljem teisipäeval esindajatekoda abipaketti heaks kiitma.

"Ma ärgitan esindajatekoda sellega pakiliselt tegelema. Kui me ei seisa vastu türannidele, kes püüavad oma naabrite ala vallutada, on sellel märkimisväärne mõju Ameerika julgeolekule," ütles president.