Alutaguse vald soovib taastada Peipsi ja Narva vahelise laevaliikluse
Alutaguse vald uurib laevaliikluse taastamise võimalust Narva jõel. Tartust Narvani kulgenud laevatee kadus siis, kui Narva jõgi piirijõeks muutus.
Enam kui 70 kilomeetri pikkusest Narva jõest on praegu laevatatav vaid 12 kilomeetrit Narvast Narva-Jõesuuni. Suurem osa jõest Peipsist Narvani on aga laevaliiklusele suletud. Tropiks on Permisküla saar.
Kui varem kulges laevatee piki saare Venemaa poolset külge, siis praegu on riikidevaheline kontrolljoon niivõrd saare lähedale märgitud, et Eesti laevad sealt läbi sõita ei saa. Eestipoolne jõeharu on aga madal ja kivine.
Sihtasutuse Alutagusemaa nõukogu esimehe Taavi Vogti hinnangul on tegemist ebanormaalse olukorraga, kus Eesti veerohkeim jõgi pole täies pikkuses laevatatav, kuigi sadamad on valmis ehitatud nii Narvas kui Vasknarvas.
"Kui me täna kadestusega pealt vaatame seda, et Narva ja Narva-Jõesuu vahel käib turismilaev Caroline, mis on kogu aeg silmini rahvast täis, siis me tahaksime ka Kulgu vahel aerutada edasi-tagasi ja turiste meile tuua. See ikkagi elavdab ettevõtlust kohapeal," ütles Vogt ERR-ile.
Narva ja Peipsi vahelise laevaliikluse taastamiseks osaleb Alutaguse vald koos Narva-Jõesuuga Ida-Viru regiooni veeteede võrgustiku arengu projektis. Narva-Jõesuu ehitab jõesuudmesse kaitsemuuli, Alutaguse vald algatab laevatee projekteerimise Narvast Vasknarvani.
Alustada tuleb nullist ja küsimusi on palju, tõdes Vogt. "Füüsiliselt, kuidas see võimalik on, juriidiliselt, kuidas see võimalik on, geoloogiliselt, kuidas see võimalik on, et see laevatee sinna on projekteeritud ja tuleb," rääkis ta. "Sealt edasi, mis selleks teha tuleb ja kui palju see maksab, ehk kõik uuringud peavad täna reaalselt näitama seda, missuguses mahus tuleb töid teha."
Suurimaks takistuseks võib Vogti sõnul kujuneda selgitamine ja tõestamine eri ametkondadele, et Narva ja Vasknarva vaheline laevatee tõepoolest võimalik on.
Kui asi kunagi ehitustöödeni jõuab, siis on Vogti sõnul Eestis piisavalt kogenud ehitusfirmasid, mis jõesängi süvendamise ning jõesuudme liivast puhastamisega toime tuleksid.
Kui laevatee rajamine võimalikuks osutub, siis võiks esimene turismilaev Narva ja Vasknarva vahet sõitma hakata umbes 10 aasta pärast.
