Kapo: siseministri auto lõhkumist koordineeris Vene eriteenistus
Kaitsepolitsei on detsembrist veebruarini pidanud kinni 10 kahtlustatavat, keda on alust kahtlustada Vene eriteenistuse ülesandel tegutsemises. Nende seas on kahtlustuse järgi siseministri ja ajakirjaniku auto lõhkujad.
Kriminaalmenetluses praegu kogutud andmed viitavad, et Vene eriteenistus on koordineerinud Eesti Vabariigi julgeoleku vastast hübriidoperatsiooni, millesse kaasas tänaseks kinni peetud kahtlustatavad. Kaitsepolitseile teadaolevalt oli selle eesmärk Eesti ühiskonnas hirmu külvata ja pingeid tekitada.
Kahtlustuse kohaselt täitsid kahtlustatavad Vene eriteenistuse juhiste järgi mitmesuguseid rolle – nad kogusid teavet rünnakute ettevalmistamiseks ja osa rünnakuid panid ka toime. Muuhulgas kihutati neid kuritegusid toime panema – lõhkuma ministri ja ajakirjaniku auto ning rüvetama mälestusmärke.
Riigiprokurör Triinu Olev selgitas, et tegemist on esialgse kahtlustusega, mida kontrollitakse kriminaalmenetluses.
"Menetlust on alustatud karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud kuritegu. Prokuratuuri taotlusel on vahistatud kuus inimesest, kelle puhul esines prokuratuuri hinnangul oht, et nad võivad jätkata kuritegude toimepanemist ja asuda kriminaalmenetlusest hoiduma. Me ei saa mööda vaadata uuritava teo raskusest ja sellest, et nad olid kahtlustuse kohaselt valmis tagajärgedele mõtlemata osalema Eesti Vabariigi julgeoleku vastases tegevuses," ütles riigiprokurör Triinu Olev.
Olev lisas oma kommentaaris ERR-ile, et kinni on peetud erineva taustaga inimesed, kelle seas on nii Vene Föderatsiooni kodakondsusega, Eesti kodakondsusega kui ka topeltkodakondsusega üle 30-aastased isikud.
Kaitsepolitsei ameti peadirektor Margo Palloson lisas, et isikud olid valdavalt kuritegeliku taustaga. Ta ütles, et kinnipeetute seas olid ka Venemaa elanikud, kes värvati Venemaal, teistele läheneti sotsiaalmeedia vahendusel.
"See on tänapäeva laiem trend, et nii Venemaa kui ka Hiina eriteenistused lähenevad inimestele sotsiaalmeedia kaudu. Seal lepiti kokku ka see, mis erinevate objektide ründamise tasu on. Tasu ei olnud märkimisväärne ja kindlasti ei tasu ära seda riski. Tegemist oli kindlate sihitud tellimustega rünnata kindlat objekti," ütles Palloson.
Mitu rünnakut õnnestus nurjata
Pallosoni sõnul oli eesmärk laiem Eesti ühiskonna destabiliseerimine ja hirmu fooni loomine. Ta lisas, et mitu rünnakut õnnestus kapol ära hoida. "Me teame, et on olnud ja on kavatsus rünnata Eestis erinevaid objekte. Osad plaanid me nurjasime ja tõkestasime," lausus Palloson.
"Plaan oli rünnata konkreetsete isikute sõidukeid veel, mis me tõkestasime. See on uus mõjutustegevuse meetod. Meie hinnangul Venemaa ei saavutanud oma eesmärki," lisas ta.
Palloson rääkis, et kinnipeetute vahel oli ka tööjaotus, osa tegelesid ettevalmistava poolega ja teised läksid ja viisid rünnaku täide.
Triinu Olev märkis, et on alust kahtlustada, et eelmise aasta mais kui ka jaanuaris toimunud monumentide rikkumised ja ka autode kahjustamised on omavahel seotud.
Kaitsepolitseiamet pidas 1. veebruaril kinni kaks meest, keda on alust kahtlustada Sinimägede mälestusmärkide rüvetamises tänavu 23. ja 31. jaanuaril. Kahtlustuse kohaselt anti tellimus kuriteo toimepanemiseks Venemaalt.
Olev ütles siis, et vahistatud mees on kahtlustuse järgi seotud ka Alfons Rebase peabareljeefi punase värviga ülevalamise eest.
31. jaanuari sai politsei teate, et Mustla alevikus Posti tänaval on punase ja musta aerosoolvärviga soditud maja seinale kinnitatud Alfons Rebase mälestustahvlit.
Lisaks vahistati jaanuaris prokuratuuri taotlusel ka Eesti-Vene kodakondsusega mees, keda kahtlustatakse muu hulgas Sinimägede mälestusmärkide lõhkumises mullu 8. mail. Tol korral lükati mälestuskivid pikali ning soditi valge värviga osa märkide peale kritseldused.
Palloson: me tabame Eesti julgeoleku kahjustajad
Margo Pallosonil on ühene sõnum neile, kes alluvad Eesti-vastase tegevuse üleskutsetele: "Varem või hiljem tabame need, kes Eesti riigi julgeolekut püüavad ohustada," kinnitas Palloson.
Pallosoni sõnul on Venemaa teenistused üritanud Eestis mitmel moel pingeid tekitada aastaid.
Pallosoni sõnul puudub Eesti ühiskonnas Venemaa lõhestustegevusele laiem toetus ning nad ei saavuta oma eesmärke. Kaasajooksikuteks peab ta ikkagi konkreetseid inimesi. "Venemaa teenistus tegude toimepanijate käekäigust ei hooli, neid kasutatakse n-ö tööriistana ning tagajärjed jäävad vaid nende endi õlule," ütles Palloson.
Eestis rünnakute kavandamises ja elluviimises kahtlustatavaid peeti kinni detsembris, veebruari algul ning viimased eelmisel nädalal. Kuivõrd kahtlustuse kontrollimiseks ja asjaolude selgitamiseks tehakse hetkel menetlustoiminguid, pole uurimist detailsemalt võimalik avada. Kriminaalmenetlust juhib riigiprokuratuur ja viib läbi kaitsepolitseiamet.

Siseminister Lauri Läänemets ütles ERR-ile, et ohuhinnang näitab juba aastaid, et Venemaa võtab ette selliseid tegevusi, mis külvaks inimestes hirmu ja tekitaks ebakindlust ning ka rahvuste vahelisi pingeid.
"See on üks osa Venemaa hübriidrünnakutest, mis oma olemuselt ei erine sellest, mis puudutab pommiähvardusi meilide teel koolidele ja küberründeid. Me ühiskonnana peaksime endale teadvustama, et selle peamine eesmärk on lõhestada ja teha ühiskonna ühtsust nõrgemaks. Ja kui me seda teame, siis me saame pragmaatilisemalt kõiki neid uudiseid ja tegevusi võtta," kommenteeris Läänemets.
Välisluureameti peadirektor Kaupo Rosin ütles teisipäeval riigikogu põhiseaduskomisjonis toimunud kuulamisel, et teisipäeval avalikuks saanud rünnak ei pruukinud olla ainult Eesti vastu suunatud.
"Avalikkuses ei räägita teistes riikides toimuvast. Väidan kõrge kindlustundega, et selline tegevus pole olnud ainult Eest vastu, vaid see on ka teiste riikide suhtes toimunud. Siin me ei eristu," rõhutas Rosin vastuseks riigikogu liikme Ants Froschi viitele, et Venemaa hübriidrünnakud on erinevalt teistest riikidest jõudnud Eestis nüüd ka isikulisele tasandile.
Läti julgeolekuteenistus (VDD) teatas teisipäeval, et vahistas 8. veebruaril vandalismi tõttu Eesti ja Venemaa topeltkodaniku, keda on alust kahtlustada Vene eriteenistuse ülesandel tegutsemises.
Triinu Olev ütles, et Eesti teeb Läti kolleegidega koostööd, aga ei täpsustanud, kas juhtumid on omavahel seotud.
Juhtunu tõttu kutsub Eesti välisministeerium välja ka Venemaa ajutise asjuri.
Siseminister Lauri Läänemetsa isiklikul autol löödi 8. detsembri öösel aknad sisse. Läänemetsa nõunik Vootele Päi ütles siis ERR-ile, et tegemist oli Läänemetsa isikliku autoga, mis oli pargitud tema kodu ette ja mida kasutab tema elukaaslane ja tütre ema.
Aknad löödi sisse ka venekeelse Delfi peatoimetaja Andrei Šumakovi autol.
Toimetaja: Aleksander Krjukov, Indrek Kiisler, Madis Hindre, Veronika Uibo