Kaljulaidi sõnul möödus eelmise aasta Müncheni julgeolekukonverents enesepettuse tähe all. "Räägiti, et me kõik anname Ukrainale abi ja venelased lüüakse tagasi. Nüüd aga oli lava täis inimesi, kes ütlesid, et me ei tee piisavalt. Aga need inimesed olid ise peaministrid. See teeb nõutuks – te ise olete ju kõik otsustajad. Eesti sai rääkida, et oleme ka pidanud makse tõstma julgeolekukulutuste pärast. Seal on küll taga vangerdused, maksuküürud ja muud, aga ütlesin täitsa otse, et kui tahate kaitsekulutusi kolm protsenti, siis võib juhtuda, et maksud tõusevad," rääkis Kaljulaid.

Euroopa liidrid vaatasid Münchenis üksteisele otsa ja rääkisid, et nad peavad väga palju rohkem tegema, sõnas Kaljulaid. "Oleme teinud üllatavalt vähe - kahe aasta peale kokku 0,2 protsenti Rammsteini koalitsiooni SKT-st. Selle aasta lubadused on samas suurusjärgus, kui see oleks ühe aasta summa, aga see Euroopa raha on ju mitmeaastane. Ameeriklased ei ole üldse mitte midagi otsustanud," rääkis Kaljulaid.

Ta ütles, et Münchenist lubadusi juurde ei tulnud, sest kõigil on eelarved lukus. "Küsisin Euroopa paneeli ajal [Hollandi peaministri] Mark Rutte käest, et äkki peaks süüdistama Brüsselit ja tegema sõjamaksu. Rutte ütles ei. Sel juhul ta tõstab juba ise parem makse. Aga ta ei ole ju tõstnud," rääkis Kaljulaid.

Kaljulaid: Trumpi alternatiiv on stagneerunud

Kaljulaidile teeb muret, et kõik kardavad USA järgmise presidendina Donald Trumpi, samal ajal kui ka alternatiiv [Joe Biden] on üsnagi stagneerunud. "Trumpi hirmus annavad aga Euroopa liidrid endale aru, et Euroopa sõjatööstus tuleb käima saada, ja sõjatööstus teeb selleks ka oma pingutusi. Kõige tähtsam on saada riikidelt kätte pikaajalised lubadused [sõjatöösturitele], ja sõlmida pikaajalised laskemoona hankelepingud – siis tekib Euroopa kaitsetööstusel võimekus," ütles Kaljulaid.

"Isegi kui Ukraina sõda on ühel hetkel võidetud, aga jääb see sama režiim Venemaal, siis meil on ikkagi vaja hoida teda oma piiride taga, ja see tähendab, et need lepingud kuluvad meile marjaks ära. Seda moona, neid kahureid tuleb edasi toota," rääkis Kaljulaid.

Kõige odavam viis peatada Venemaa imperialistlik mõtteviis, on teha seda Ukrainas, kus me saame hakkama ainult rahaga, mis on odavam kui inimelud, ukrainlased on nõus selle ühise rinde eest surema – seda on Kaljulaid enda sõnul rääkinud USA-s nii demokraatide kui ka vabariiklaste mõttekodades.

Tema sõnul ei peaks Euroopa aga USA-d kui liitlast maha kandma. "Ka kõhklevast Ameerikast on kasu, sest midagi ikka liigub. Aga seni peavad Euroopa riigid tagama, et poleks olukorda, kus ukrainlased saavad lasta ühe paugu Venemaa kümne vastu. On vaja tõsta makse, et tõsta kaitsekulutused külma sõja tasemele, mis oli kolm protsenti SKT-st. Seda meenutati päris paljudele seal. Kahjuks on nii, et rahast tehakse relvi, mitte millestki muust. Kiireloomuline ülesanne on leida need vahendid," rääkis Kaljulaid.

Kaljulaid rõhutas, et enne NATO-sse saamist oli Eesti iseseisvus märksa hapram, kui ta on täna. "Ärme seda kunagi unusta ja tunneme 24. veebruaril rõõmu selle üle, et sinimustvalge on Pika Hermanni tornis ja et me elame vabas riigis, kellel majanduslikult läheb küll natuke kehvemini, kui tal muidu on läinud, aga me oleme jõudnud ka maailma rikaste riikide sabaotsa. Eks nüüd tulebki pead murda, kuidas me siit edasi läheme," ütles Kaljulaid lõpetuseks.