Juba 2014. aastal annekteeris Venemaa Krimmi ja toetas separatiste Donbassi sõjas.

2022. aasta kallaletungi alguses liikus Venemaa mitmel pool Ukrainas kiiresti edasi, vallutades territooriume riigi põhja-, ida- ja lõunaosas. Sügiseks võttis Ukraina aga eduka vastupealetungiga Harkivi ja Hersoni juures suured vallutatud alad tagasi.

Praeguseks on rindejoon teinud läbi väiksemaid muutusi. Viimasena saavutas Venemaa edu Avdijivkas, aga laias laastus püsib rindejoon enam-vähem samas piirkonnas.

Ukrainal on ühtlasi tulnud pidevalt võidelda lääne toetuse eest.

Milline on Venemaa ja Ukraina sõja kõige tõenäolisem tulemus?

Sel nädalal avaldatud Euroopa Välissuhete Nõukogu 12 Euroopa riigis tehtud uuringu järgi usub keskmiselt vaid 10 protsenti eurooplastest, et Ukraina võidab selle sõja. 37 protsenti leiab, et sõda lõppeb mingi kompromisskokkuleppega. Arvamused erinesid riigiti üsna palju. Suurim usk Ukraina võitu valitses näiteks Poolas, Rootsis ja Portugalis, väikseim Kreekas ja Ungaris.

Mida Euroopa peaks tegema?

Samas uuringus esitatud küsimusele, mida Euroopa peaks tegema, vastas aga juba keskmiselt 31 protsenti, et nad soovivad Ukrainat toetada niivõrd, et Ukraina suudaks oma territooriumi tagasi võita. Rootsis, Portugalis ja Poolas oli see selgelt domineeriv arvamus, Kreekas ja Ungaris on enamuses rahukõneluste soovijad.

Uuringu autorite sõnul peavad Euroopa liidrid rahvale selgitama, mis on püsiva rahu tingimused ja mille arvelt kompromisse teha ei saa.

Mida arvavad Eesti inimesed?

"Aktuaalne kaamera. Nädal" tegi tänavaküsitluse Tallinna, Pärnu ja Põlva inimeste seas, uurides, kui tugev on nende usk ja lootus, et Ukraina lõpuks ikkagi suudab sõja võita.

Suurem osa tänavaküsitlusele vastanutest on lootusrikkad, et Ukraina suudab võita, kuid oli ka neid, kes on pigem murelikud.

Tallinn

"Ma loodan, et nad võidavad, aga küsimus on ikka väga raske."

"Ma väga loodan, aga ega ei tea."

"Alguses küll räägiti, et võidavad, aga nüüd asi venib ja venib ja ei ole näha küll. Praegu küll ei usu mina mingit võitu."

"Ma arvan ikka et suudavad, kui aitame ka kaasa."

"Lootus kaob viimasena, aga kriitikanooled minu sees ja tuttavate ringkonnas, olen seda ammu rääkinud ja ka avalikult räägitakse, et see kogu mehhanism, abi andmise mehhanism, käib teosammul."

"Ma arvan, et tuleks teha nii, et kogu maailm oleks Venemaa vastu või isegi mitte Venemaa, vaid president Putini vastu, et ta saaks aru, et see midagi head ei too."

Pärnu

"Ikka olen täitsa positiivne, olen ikka."

"Ikka olen lootusrikas, ma väga loodan, et see juhtub."

"Ma tahaksin olla lootusrikas, aga samas ma olen realist, ma muretsen, et nad ei võida. Aga ma tahan loota, et nad võidavad."

"Ma olen väga lootusrikas. Ma arvan, et see on vältimatu, et nad võidavad. /.../ (Ukraina toetamiseks saame meie) tugevdada oma riigikaitset, teha selleteemalist kunsti, aidata majanduslikult Ukrainat, absloluutselt."

Põlva

"Ma arvan, et Ukraina suudab võita."

"Ma arvan, et ükskord võiks võita ikka. /.../ Ma arvan, et oleme toetanud palju ja samamoodi edasi."

"Mina kahtlen, see on nii kaua kestnud ja Venemaa on suur ja lai, kahtlen selles, et ta võidab."

"No ta võidaks küll, kui abi antaks, aga nad venitavad, ei anna sõrmeotsagagi."