Rootsi kinnisvarahinnad tõusid veebruaris 1,2 protsenti, kuigi sesoonsete teguritega korrigeerides ei esinenud suuri muutusi, teatas pühapäeval Rootsi riigi omandis pank SBAB.

Veel eelmise aasta lõpus langesid Rootsi kinnisvarahinnad märgatavalt. Uusleitud investorite optimism hinnatõusu suhtes on seotud intressimäärade langetuse ootusega, kirjutab Bloomberg.

"Kui midagi dramaatilist ei toimu nagu suur töötuse kasv, vihjavad need numbrid, et kinnisvarahindade langus alates 2022. aasta kevadest kuni eelmise aasta detsembrini jäi umbes 15 protsendi tasemele," ütles SBAB-i peaökonomist Robert Boije.

Kõrge inflatsioon ja kaks aastat tagasi Riksbanki alustatud rahapoliitika karmistamine avaldas mõju Rootsi kinnisvaraturule ning põhjustas elamuehituse peaaegu täielikku peatumist.

Siiski näitavad SBAB-i andmed, et hinnad on umbes 10 protsendi võrra kõrgemad kui koroonapandeemia alguses, mis põhjustas suurt kasvu majade ja korterite hindades.

Boije lisas pressiteates, et kuigi pärast pikka madalate tehingute tasemega perioodi võib turul tekkida rohkem nõudlust kinnisvara järele, piiravad hinnatõusu tavapärasest suurem müügil olevate majade kogus ning tavalisest väiksem ostjate arv.