Lisaks mürskudele tarnib Põhja-Korea Venemaale ballistilisi rakette, mille lõhkepead kaaluvad 500 kilogrammi, ütles Skibitskõi.

"Võttes arvesse kättesaadavat statistikat, Venemaa on praeguseks ajaks importinud 1,5 miljonit mürsku [Põhja-Koreast]. Kuid need mürsud on toodetud 1970. ja 1980. aastatel. Pooled neist ei tööta ja pooled vajavad remonti," ütles Skibitskõi Interfax-Ukrainale.

"[Põhja-Korea] annab vanu asju, suurendab kodumaist tootmist ning nõuab teatud tehnoloogiaid vastutasuks, eriti raketi- ja allveelaevatehnoloogiaid oma kaitsetööstuse arendamise eesmärgil. See tõestab jälle, et Venemaal napib oma tootmisvõimet kiire ja jõulise rakettide tootmise kasvu jaoks. Kui see oleks Venemaal olemas, miks see paluks [abi] Põhja-Korealt?" lisas Ukraina ametnik.

HUR-i juht Kõrõlo Budanov ütles veebruaris, et Põhja-Korea on tõusnud Venemaa suurimaks relvatarnijaks.

"See andis Venemaale väikese hingetõmbepausi. Ilma selle abita olnuks nende olukord katastroofiline," ütles Budanov toona Financial Timesile.

Kim käis viiepäevasel Venemaa-visiidil septembris, mille käigus kohtus ta Vene valitseja Vladimir Putiniga. Visiidi käigus külastas Põhja-Korea diktaator sõjatehaseid, vaatas Vene lennukeid ja raketisüsteeme ning tutvus Vene Vaikse ookeani laevastikuga Vladivostokis. Kuigi ametlikku teadet relvatarnetest pole tulnud, arvatakse, et vastutasuks Põhja-Korea relvade eest lubas Venemaa tehnoloogilist abi näiteks Põhja-Korea luuresatelliitide orbiidile saatmise katsetes.

Kui palju mürske ja rakette on Venemaa praeguseks Põhja-Koreast tarninud, pole täpselt teada. Lõuna-Korea arvutuste järgi võib see kogus ulatuse koguni kolme miljoni mürsuni.

"Kuigi Põhja-Korea sõjatehased töötavad 30-protsendilise koormusega toorme ja elektri nappuse tõttu, tegutsevad mõned, peamiselt Venemaale relvi ja mürske tootvad tehased täisvõimsusel," ütles eelmisel nädalal Lõuna-Korea kaitseminister Shin Won-sik.