NYT: USA ja Euroopa vaidlevad külmutatud Vene varade kasutamise üle

USA ja Euroopa Liidu riigid pole mitu kuud suutnud kokku leppida Venemaa külmutatud varade kasutamise tingimustes, kirjutas ajaleht The New York Times (NYT), andes probleemistikust laiema ülevaate.
Kui USA ja Ühendkuningriik toetavad lehe andmetel Venemaa varade täielikku konfiskeerimist, siis sellised riigid nagu Prantsusmaa, Saksamaa, Indoneesia, Itaalia, Jaapan ja Saudi Araabia on selle vastu. Samuti on selle vastu Euroopa Keskpanga juht Christine Lagarde, märkis leht.
Nende arvates looks Venemaa varade konfiskeerimine suveräänsuse rikkumisega "halva pretsedendi", ning võib kaasa tuua ka kohtuvaidlusi, rahalist ebastabiilsust ja kättemaksuks lääneriikide varade arestimise välismaal.
Samas on nii ameeriklased kui eurooplased ühel meelel, et külmutatud Venemaa varadelt teenitud intressitulu on võimalik kasutada ilma juriidilisi probleeme või globaalsele finantssüsteemile riske tekitamata.
The New York Timesi andmeil sooviksid eurooplased saadava kasumi Ukrainasse üle kanda igal aastal või iga kahe aasta tagant. USA omakorda soovib aga "leida mooduse, kuidas rohkem raha kiiremini Ukrainasse üle kanda".
Leht märkis, et arutelu selle üle, millist lähenemisviisi võtta, kogu juunis Itaalias toimuva G7 riikide kohtumise eel tuure. Ajaleht rõhutas, et just siis loodetakse kokkuleppele jõuda.
Euroopa plaan
Euroopa Liit peaks järgmisel nädalal ametlikult vastu võtma pikki vaidlusi tekitanud plaani kasutada suuremat osa Euroopas külmutatud Venemaa varadelt kogutud intressidest Ukraina relvastamiseks ja selleks, et panna Venemaa maksma sõjas purustatud Ukraina ülesehitamise eest.
Pärast kuid kestnud läbirääkimisi kiitsid EL-i riigid selle plaani heaks tänavu märtsis. Eelmisel nädalal leppisid nad põhimõtteliselt kokku, et on valmis kasutama 90 protsenti summast Ukrainale relvade ostmiseks Euroopa Rahurahastu kaudu, mis on EL-i loodud fond sõjalise abi andmiseks ja oma sõjaliste missioonide rahastamiseks.
Ülejäänud 10 protsenti läheks ülesehitustöödeks ja mittesurmavate kaupade ostudeks, et rahuldada selliseid riike nagu Iirimaa, Austria, Küpros ja Malta, mis on sõjaliselt neutraalsed.
Euroopa ettepanek on suunatud ainult Belgia väärtpaberite keskdepositooriumis Euroclear hoitavatelt varadelt tekkinud kasumile. Seal paikneb umbes 190 miljardi euro väärtuses Venemaa keskpanga varasid.
Euroopa Komisjon loodab, et Euroclear loovutab umbes 3 miljardit eurot aastas, mis kantakse iga kahe aasta tagant bloki fondidesse, kusjuures esimene väljamakse peaks toimuma juulis. See on umbes samaväärne summaga, mida Ühendkuningriik on lubanud Ukrainale järgmisel aastal pakkuda, kuid see on väike võrreldes 61 miljardi dollariga, mille USA hiljuti Ukrainale eraldada otsustas.
Euroclear on pärast sissetungi alust 2022. aastal veebruaris teeninud Venemaa varadelt umbes viis miljardit eurot kasumit. Selle aasta veebruarini teenitud kasum jääb Euroclearile juriidiliste nõuete korral, kuid Euroopa Komisjoni hinnangul puudub Moskval seaduslik õigus kasumile.
USA plaan
Ameerika Ühendriigid on öelnud, et eelistaksid Vene rünnakute tõrjumisel raskustes olevale Ukrainale raha laskemoona ostmiseks ja palkade väljamaksmiseks eraldada niipea kui võimalik.
Samas on USA-s vaid väike kogus Venemaa varasid, hinnanguliselt umbes viis miljardit dollarit. Kuid ameeriklased on teinud ettepaneku anda Ukrainale etteulatuvalt umbes 60 miljardit dollarit ja seejärel kasutada Euroopas hoitavatest Venemaa varadest saadavaid intresse võla tagasimaksmiseks pikema aja jooksul.
USA hinnanul saadaks selline samm olulise signaali lääne pühendumusest nii Ukrainale kui ka Venemaale. Ameeriklaste plaan ei välista Euroopa plaani, vaid järgiks seda ja võiks selle hiljem potentsiaalselt asendada. Ning oluline on ka, et selle saaks rakendada veel enne novembris toimuvaid USA presidendivalimisi.
USA julgeolekunõunik Daleep Singh, kes on lääneriikide Venemaa-vastaste sanktsioonide peamine arhitekt, kirjeldas ideed aprillis Kiievis Ukraina juhtkonnale.
President Joe Bideni administratsioon soovis kasutada külmutatud Venemaa varadelt saadavat intressitulu, et maksimeerida nende praeguste ja tulevaste tulude mõju Ukraina hüvanguks juba täna, ütles ta.
"Selle asemel, et lihtsalt iga-aastast kasumit üle kanda," ütles ta, "on kontseptuaalselt võimalik üle kanda 10 aasta või ka 30 aasta kasum," ütles ta. "Nende kasumite praegune väärtus moodustaks väga suure summa."
Eurasia Groupi Euroopa tegevdirektor Mujtaba Rahman, kes on probleemi põhjalikult uurinud, ütles, et Ameerika plaani eeliseks oli see, et selle ülesehitus on tulevikukindel. See peaks vältima olukorda nagu hiljuti lahenduse saanud sügavalt politiseeritud viivitus Ukrainale antava abi heakskiitmisel kongressis. Rahman ütles, et see läheks mööda nii võimalikust Donald Trumpi presidentuurist kui ka kongressist.
Vaidlusküsimused
Ameerika Ühendriikide plaan on tekitanud Brüsselis vastuväiteid, kuna Brüsselis leitakse, et see õõnestab Euroopa kontrolli seal hoitavate Vene varade üle ja toob kaasa suuremaid riske.
Tekib oht, et kui intressimäärad langevad, väidavad eurooplased, ei pruugi Venemaa varadelt teenitud rahast võla tagasimaksmiseks piisata. Kes siis vastutaks puudujäägi katmise eest, kas USA või Euroopa Liit?
Teiseks küsib Euroopa, et kui sõda lõpeb läbirääkimistega enne võlakirja tähtaega, mis saab siis, kui Venemaa-vastased sanktsioonid tühistatakse ja Venemaa varad tagastatakse? Või mis siis, kui nad lõpuks konfiskeeritakse, et maksta Ukraina ülesehitustööde eest? Kes vastutaks mõlema stsenaariumi korral, küsib EL.
Euroopa juhid soovitavad, et USA peaks olema sellise laenu käendaja, samas kui ameeriklased tahavad, et eurooplased võtaksid vastutuse, on Rahman öelnud. Mõned ametnikud sooviks, et G7 riigid võtaks vastutuse või isegi võlakirju emiteerida. Samas on mõnel riigil võib olla sellele plaanile juriidilisi vastuväiteid, märkis NYT.
Mõned Euroopa riigid soovitavad võlakirju emiteerida Euroopa Komisjonil, kuna varad asuvad Euroopas ja seega on neil rohkem sõnaõigust selle üle, kuidas raha kulutatakse – peamiselt näiteks Euroopa relvatootjatele või ettevõtetele, mitte Ameerika omadele. Ja siis ei peaks Euroopa muretsema ka Trumpi ega kongressi pärast.
Konfiskeerimine?
Samas jätkub ka vaidlus Vene külmutatud varade võimaliku konfiskeerimise üle, ehkki see jääb ebatõenäoliseks, märkis NYT. Raha äravõtmine oleks viis, kuidas sundida Venemaad maksma Ukraina ülesehitamise eest, mida ta tõenäoliselt ei kavatse vabatahtlikult teha ja mis läheb hinnanguliselt maksma vähemalt 500 miljardit dollarit, kuid võib-olla ka kaks korda rohkem.
Endine Briti diplomaat Nigel Gould-Davies, kes töötab praegu mõttekojas Rahvusvaheline Strateegiliste Uuringute Instituut, ütles lehele, et lääneriikide hirm varade konfiskeerimisega tekkivast ebastabiilsusest finantsturgudel on alusetu.
"Varade külmutamine oli palju otsustavam samm kui nende konfiskeerimine ja see ei põhjustanud turbulentsi," ütles ta. "Kui peamisi valuutasid – dollareid, eurosid, naelsterlingeid ja jeene – emiteerivad riigid hoiavad kokku, ei ole kusagil mujal (kui nende valuutas) võimalik suuri rahalisi vahendeid turvaliselt hoida," märkis ta.
Hiljutises artiklis ütles Gould-Davies, et sarnaselt sellega, kuidas lääneriigid tundsid ülemäärast hirmu kahjulike tagajärgede eest, kui Ukrainale relvi tarnisid, on nüüd selline "kroonilise eneseheidutuse vorm" kandunud ka majandusasjadesse. Tema sõnul on selline kõhklus on eriti rumal, sest majandus on "lääne suurim loomulik tugevus, millele Venemaa ei saa tõhusalt kätte maksta".
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: NYT, Interfax