Euroopa Liidu rahandusministrid andsid aprillis oma heakskiidu EIB kaitsetööstuse toetuse plaanile, millega kaotati senine nõue, et laenu saamiseks peab ettevõte vähemalt 50 protsendi ulatuses pakkuma tsiviilotstarbelist toodangut.

Eelmisel nädalal külastas Eestit EIB asepresident Robert de Groot, kes käis muutusi tutvustamas ning samas ka Eesti-poolset tagasisidet kogumas. "Külastame selle valdkonna kõige aktiivsemaid riike, et selgitada 1. mail jõustunud muutusi. Soovime teha koostööd rahandus- ja kaitseministeeriumiga, samuti siseministeeriumiga, sest ka see tegeleb julgeolekuteemadega ning selleks, et luua kontakte erasektoriga," ütles de Groot ERR-ile. "Eesti on siin äärmiselt aktiivne. Me näeme ka Eesti valitsuse poliitikat, mis on tugevalt keskendunud selle majandusvaldkonna arengu stimuleerimisele," lisas ta.

EIB asepresidendi sõnul ei rahasta pank lõhkeainete, laskemoona ja relvade tootmist, kuid kaitse- ja julgeolekusektor on palju enamat kui ainult surmavad tehnoloogiad.

"Kui vaadata seda sektorit ja seda, mida inimesed nii Eestis kui ka Hollandis, kust mina tulen, vajavad, siis seda on palju enamat kui relvad ja laskemoon. Me peame tundma ennast turvaliselt oma kodus, tänavatel, oma riigi piiril ja merel. Näiteks kaablite ja torujuhtmete kaitse Läänemeres on samuti julgeoleku ja kaitse valdkond – me saame ka seda rahastada," loetles ta.

De Groot tõi esile, et julgeoleku- ja kaitse valdkonna alla, mida EIB saab rahastada, mahuvad kriitilise taristu kaitsmine, piirijulgeolek, maa peal toimuva jälgimine satelliitidelt, küberjulgeolek, sidekanalite turvalisuse kaitse, aga ka sõjaline mobiilsus.

Pevkur: Eesti põhihuvi on relvade tootmine

Kaitseminister Hanno Pevkur ütles ERR-ile, et iseenesest on EIB reeglite muutmine tervitatav, kuid Eesti põhihuvi on siiski surmava relvastuse tootmine, mistõttu ei ole EIB laenuvõimalustest meie jaoks sellest aspektist vaadates abi.

"Kindlasti on positiivne see, et EIB on 50 protsendi määra ära kaotanud, mis puudutab kahest kasutust. See on samm õiges suunas, aga meie kaitsetööstuse vaatest ja kaitseinvesteeringute vaatest on seal ikkagi veel liiga palju piiranguid," rääkis Pevkur.

"Näiteks ma küsisin de Grootilt, et kui [rahastamise eeltingimuseks] peab olema tsiviilkasutus, siis kas näiteks politseimoon on tsiviilkasutus, kuna politsei on tsiviilteenistus. Ja vastuseks oli, et ei, kuna tegemist on ikkagi moonaga ja sellele nad toetust ei annaks," selgitas kaitseminister. "Või kui vaatame näiteks suurekaliibrilise laskemoona tehase rajamist Eestisse, mis võiks maksta kuskil 250-300 miljonit, siis selle puhul tegelikult ei ole EIB-st abi," lisas ta.

"Küll aga näiteks, kui mõni droonitootja soovib laieneda ja suudab ära näidata, et tema droonidest on kasu ka põllumeestel või tee-ehitajatel, ehk on ka mingi innovatsioonikomponent seal sees, siis on EIB lahendid kindlasti ka Eesti investoritele ja ettevõtjatele kättesaadavad," tõdes Pevkur.

"Ütleme nii, et suurte kaitseinvesteeringute vaatest [on EIB-st laenu saada] mõnevõrra keeruline, kui ei ole sees innovatsiooni või tsiviilkomponenti, aga väiksemate puhul, kus on kahest kasutust rohkem, seal kindlasti on võimalused EIB-st raha saamiseks olemas," võttis Pevkur kokku.

Küsimusele, kas Eesti võiks kaaluda EIB-st laenu võtmist, et näiteks sõjalise mobiilsuse programmi raames taristut ehitada, viitas Pevkur selle otsuse puhtalt rahanduslikule kalkulatsioonile.

"Ma loodan, et rahandusministeerium analüüsib selle läbi, et milline finantsvõimendus võiks olla Eesti vaatest maksumaksjale kõige vähem koormavam ja millised need intressimäärad on. EIB on rahandusministeeriumile ka praegu laenu andnud," ütles kaitseminister. "Aga meile on kindlasti positiivne sõnum see, et EIB sõjalist mobiilsust rahastab, kuna seal on ka just nimelt kahene kasutus peal, sest igapäevaselt kasutavad raudteed või maanteed või mõnda silda või sadamat ka tsiviillaevad, autod, rongid ja seal on see finantseerimismehhanism täiesti võimalik. Aga teatavasti teid ehitab ikkagi riik, nii et siin on jäme ots taristu ja rahanduse poole peal, mitte niivõrd kaitseministeeriumil."

"Nii et ma hoiaks kahte suunda eraldi. Üks on see, mida teeb riik ja teine on see, mida teevad investorid ja ettevõtjad ise selleks, et EIB-st minna laenu küsima. Julgustav minu jaoks oli kindlasti see, et EIB väiksemad laenud hakkavad juba kuskil 10 miljonist, nii et need on kindlasti juba huvipakkuvad ka Eesti kaitsetööstusele," ütles kaitseminister Pevkur.

Ligi loodab kasutada EIB pakutavad sisejulgeoleku tugevdamiseks

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles ERR-ile, et näeb võimalust kasutada EIB uut laenuvahendit sisejulgeoleku tugevdamiseks ning avaldas lootust, et selle reeglid muutuvad militaarsema kasutuse soodustamise suunas.

Samas viitas rahandusminister sellele, et EIB antavate laenude mahud on nii suured, et kui Eesti tahaks selle abil näiteks oma taristuprojektide ehitamist rahastada, siis võib tekkida sobiva objekti leidmisega raskusi. "Näiteks (äsja alustatud - toim.) Kanama viadukti remondi sarnase mahuga projekte oleks korraga kümme vaja… Me oleme ju EIB jaoks kääbus, eks nende mastaabid on teised," tõdes Ligi.

Rahandusminister märkis ka seda, et kuna sõjaliseks otstarbeks laenude andmine või mõjuda negatiivselt panga krediidireitingule mis on praegu tasemel AAA, siis võib ka see olla üks põhjus, miks EIB soovib hoidud puhtalt surmava relvastuse tootmise toetamisest.

Liidu esindaja: Eesti kaitsetööstus vajab kindlasti laenusid

Ka kaitse- ja kosmosetööstuse liidu tegevjuht Kalev Koidumäe rääkis ERR-ile, et sektor kasvab praegu käibemahtude poolest 30 protsenti aastas ning seda silmas pidades oleks selle valdkonna ettevõtetel kindlasti kapitali juurde vaja. Puhtalt surmava relvastuse tootjate kõrval on Eesis küllalt ka kahese kasutusega kaupu ja teenuseid pakkuvaid firmasid, mistõttu võiks EIB pakutavad võimalused neile sobida.

"Kui meil on täna Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidus 150 ettevõtet, siis nendest 20-30 on sellised, mille tooteportfellis on 100 protsenti kaitse- ja julgeoleku valdkonna tooted või teenused, teistel see portfell muutub. Enamasti meil ongi kahese kasutusega tooted, mida saab kasutada ka tsiviilotstarbes, kui me räägime siin erinevad sensortehnoloogia tarkvaralahendustest, olukorrateadlikkuse süsteemidest. Aga seal on kindlasti ka tooted, mis on ainult puhtalt sõjaliseks otstarbeks, nagu siin mehitamata platvormid, Threodi lennukid, Milremi mehitamata maismaa platvormid – need on tooted, mida saab kasutada ainult sõjaliseks otstarbeks," kirjeldas ta.

Ja kuigi kaitsetööstus töötab suuresti sellise ärimudeliga, kus lepingupartneriks on riik, siis ikkagi võib ka siin olla vaja käibevahendeid laenata, et tellimust täitma hakata, tõdes Koidumäe.

Kaitsetööstuse liidu tegevjuht ütles, et selgitas kohtumisel EIB asepresidendiga Eesti eripärasid ning ka meie mastaape. Kui Euroopa Liidu parameetrite järgi on keskmine või väikeettevõte kuni 500 töötajaga firma, siis Eestis on juba rohkem kui 50 töötajaga ettevõte suur, tõi ta näite.

"Peegeldasime ka seda, et meil on palju alustavaid ettevõtteid ja nii-öelda start-uppe, kes on oma tootega arendusprotsessis ja soovivad jõuda esimesse lepingusse," märkis Koidumäe.

Kaitsetööstusliidu juht meenutas ka, et kui varasemalt on EIB paljuski tegelenud suurte taristuprojektidega, siis tööstused peaksid sealt raha laenamiseks ilmselt moodustama konsortsiumi või osalema ühiselt mõnes suurprojektis.

EIB pakkumisel on kuus miljardit eurot

Euroopa Investeerimispank on kaitse- ja julgeolekutööstuse rahastamiseks loodud Euroopa strateegilise julgeolekualgatuse (Strategic European Security Initiative, SESI) raames kaitsevaldkonda investeerimiseks saadaval veel kuus miljardit eurot ning lisaks loodi 2024. aasta jaanuaris uus kaitsekapitali rahastu 175 miljoni euroga kapitaliinvesteeringuteks julgeoleku ja kaitse valdkonnas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetesse ja idufirmadesse.

De Groot rõhutas, et see summa ei ole riikide vahel ette ära jaotatud ning sellest antakse laenusid vastavalt taotluste laekumisele ja nende sobivusele.

"Me oleme pank, mille omanikud on kõik 27 liikmesriiki. Meil on projekte üle kogu Euroopa, meil ei ole kindlaid summasid konkreetsete riikide jaoks, sest me vastame nõudlusele. Seega pole kindlat numbrit ka Eestile," rääkis ta.

Küsimusele, kas kuut miljardit võidakse lähiajal ka suurendada vastas ta: "Ma ütlen nii, et kuus miljardit on saadaval ja see pole täna ära kasutatud. Las jõuame enne selle ärakasutamiseni, mida ma ei usu, et juhtub lähema paari aasta jooksul. Vaatame siis edasi."

"Me saame rahastada ettevõtteid ja ka projekte, aga me saame laenu pakkuda ka valitsusele või omavalitsustele – me ei ole piiratud ainult firmadele laenamisega. Seega meil on laias valikus võimalusi, me saame rahastada ka start-uppe oma allüksuse, Euroopa Investeerimisfondi kaudu, saame rahastada suuremaid ettevõtteid, aga me vaatame ka, mida saame teha väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks," kirjeldas de Groot.

Küsimusele kui suurt huvi ta EIB pakutavate võimaluste vastu Eestis tunnetas, vastas de Groot: "Siin oli väga suur huvi, kuna teie valitsus on nii aktiivne julgeoleku- ja kaitse valdkonnas. Aga julgeolek ja kaitse on ka valdkonnad, kus me ei ole kaua aega tegutsenud, mille eest me nüüd lõivu maksame ja peame kiiresti järele jõudma. Me oleme endiselt staadiumis, kus alles õpime, kuidas see kõik töötab, õpime üksteist tundma, seda, mida see sektor vajab. Energeetikasektorit me juba teame, transpordisektorit teame, haiglaid teame, aga selle sektori puhul oleme endiselt tundmaõppimise staadiumis. Aga ma olen väga optimistlik, et 2025. ja 2026. aastal saab see (laenamine - toim.) hoo sisse."

Küsimusele millal kõige varem laenude väljastamiseni võiks jõuda, rõhutas de Groot, et esmalt tuleb taotlused esitada, kuid otsustamine võiks võtta paar kuud.

"Me ootame projekte. Esmalt peavad projektid, mis vastavad kriteeriumitele, meieni jõudma. Me võime vaadelda seda nagu kohtamas käimist. Me kohtame kaitse- ja julgeolekutööstuse ettevõtetega ja võib-olla ühel hetkel tekib säde. Hindamisprotsess, kui oleme projekti saanud, võtaks mõned kuud," kirjeldas ta.

EIB võtab NATO ja Euroopa Kaitseagentuuri oma nõustajateks

EIB märkis oma pressimaterjalides, et sõlmis hiljuti partnerluse NATO Innovatsioonifondi ja Euroopa Kaitseagentuuriga, kes hakkavad tegutsema EIB nõustajana konkreetsete projektide osas ja aitavad kindlaks teha konkreetsed vajadused ja prioriteedid selles valdkonnas.

Rahastamisotsuse juba saanud projektidena tõi EIB välja Poola kahese kasutusega satelliitide rahastamise ning sadama uuendamise ja laiendamise Taanis, et rahuldada mereväe, sealhulgas NATO laevade nõudeid.